Spordiklubid peavad maksma treeningutel muusika kasutamise eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal jõustus kõigi Eesti spordiklubide ja tantsurühmade tegevust puudutav kohtuotsus, mille kohaselt ei või spordiklubid hoiduda fonogrammide avaliku esitamise tasude maksmisest Eesti Esitajate Liidule (EEL).
Praktikas tähendab Spordiklubi Reval Sport MTÜ ja EELi vaheline Riigikohtuni jõudnud kohtuvaidlus seda, et keskmiselt tuleb spordiklubil iga inimese ühe treeningkorra eest klubis maksta fonogrammitootjatele ja muusika esitajatele ca 3-4 senti, teatas EEL pressiteate vahendusel.
EELi tegevjuhi Urmas Amburi hinnangul on Riigikohtu poolt menetlusse võtmata jäänud Spordiklubi Reval-Sport ja EELi vahelises vaidluses ringkonnakohtu poolt tehtud otsus kindlasti valdkonda korrastav, sest selgust loovat otsust on pikisilmi oodanud nii muusika tegijad kui ka Eesti tegutsevad spordiklubid, tantsutreenrid jpt.
Amburi sõnul oli tegemist üsna pika ja põhimõttelise kohtuvaidlusega, kus esitajad ja fonogrammitootjad ühelt poolt ja Spordiklubi Reval-Sport teiselt poolt asusid üsna erinevatel seisukohtadel. Reval Spordi peamine argument tasu mittemaksmiseks seisnes Amburi sõnul väites, et antud spordiklubi puhul on tegemist mittetulundusliku organisatsiooniga, mis ei taotle kasumit ja seetõttu ei peaks nad muusika kasutamise eest treeningute läbiviimisel autoriõiguse seaduses ettenähtud tasu maksma.
«Lõplikult jõustunud kohtuostus, millega mõisteti Reval Spordilt kolme aasta vältel maksmata jäänud tasude ja viivistena välja ca 3000 eurot, andis kõigile Eesti spordiklubidele edaspidiseks selge indikatsiooni: pole vahet, millises ettevõtlusvormis tegutsedes muusikat avalikult esitatakse, oluline on muusika kasutamise fakt. Kui seda tehakse tuleb sõlmida leping ja tasuda muusika loomisega seotud inimestele,» selgitas Ambur.
Kohtuotsuse valguses peavad kõik fonogramme kasutavad spordiklubid sõlmima EELiga lepingud fonogrammide avalikuks esitamiseks, vastasel juhul on muusika mängimine ebaseaduslik. Sama kehtib ka tantsutreenerite kohta, kes ise mingit pinda rendivad ja väikeettevõtjatena teenust osutavad.
Urmas Amburi hinnangul ei tohiks kohtuotsus lähitulevikus spordiklubides hinnatõusu kaasa tuua, sest muusika avaliku esitamise eest küsitav tasu on selleks liiga väike ning paljudel spordiklubidel on vajalik leping juba ammu aega tagasi sõlmitud. «Kui kaks korda nädalas toimuvas tantsutrennis osaleb 20 inimest, siis keskmiselt tuleb klubil tantsutreeningul käiva inimese iga tantsutunni eest tasuda 3-4 eurosenti. Seega on treeningus osaleja kohta makstav ca 30 sendine kuutasu võrreldes treeningute 40 kuni 300 eurose kuutasu maksumusega siiski tagasihoidlik.»