Riigikontroll: põlevkivi kasutamine tuleks senisest enam maksustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontroll leidis aastaraportis, et üks kasutamata võimalus riigieelarve tulude suurendamiseks on põlevkivi kasutamise suurem maksustamine.
Raportis tuuakse välja, et suured kasumid on julgustanud õlitootjaid tegema plaane tootmise mitmekordistamiseks, kuid see toimub mitte riigisisese nõudluse kasvu tõttu, vaid põlevkivist toodetud elektri ja õli ekspordi suurenemise tõttu.
Riigikontroll leiab, et põlevkivitoodete eksport on ühiskonnale kasulik vaid juhul, kui tootjad korvavad põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega Eestis tekkiva keskkonnakahju ning riik saab põlevkivi kasutamisega seotud ettevõtjate kasust õiglast tulu.
Samas Eestis ei ole kehtestatud ühtegi sellist maksu, mille esmane eesmärk on teenida põlevkivitoodangu pealt riigile tulu. Riik on pidanud seni vajalikuks vaid nõuda põlevkivi kaevandamise ja töötlemise eest vaid keskkonnatasusid, et mõjutada ettevõtjaid kasutama loodusressursse säästlikult ja heastada tekitatud keskkonnakahju.
Riigikontrolli hinnangul ei kata aga põlevkivisektori keskkonnatasud ära kõiki tekitatud keskkonnakahjusid, ega suuna ettevõtjaid kasutama loodusressursse säästlikumalt. Tekitatud keskkonnakahjude kõrvaldamiseks peab riik tulevikus tegema suuremaid väljaminekuid, kui ta saab ettevõtjatelt keskkonnatasudena.
Samuti on riik kasutanud keskkonnatasusid Riigikontrolli raporti kohaselt keskkonnakulutuste katmise asemel üha rohkem riigieelarve muude kulutuste katteks. Näiteks suunati 2012. aastal ligi 40 protsenti (siia hulka pole arvestatud omavalitsustele laekuvaid keskkonnatasusid, mille sihtotstarve on samuti määramata) keskkonnatasudest riigi üldistesse tuludesse.
Erinevalt Eestist maksustavad teised riigid maavarade kasutamist suuremal määral kui tavalist ettevõtlust. Enamasti küsivad riigid ettevõtjatelt maavarade kasutamise eest täiendavat omanikutulu ehk nn royalty’t.
Riigikontroll pakub välja, et riik võiks maksustada õlist saadava tulu. 25protsendilise tulumaksumääraga õlitootjatele laekuks riigieelarvesse 2020. aastal 72 miljonit eurot lisatulu.
Põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest õiglase tulu saamist on arutanud ka Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevusprogrammis seati eesmärk uurida põlevkivi riigitulu (royalty) võimalikku kehtestamist. 2013. aasta kevadeks valmiski Rahandusministeeriumil valitsuse tarvis põlevkivi maksustamise analüüs. Paraku välistati analüüsis põlevkivi kasutamiselt teenitud tulu maksustamine, kuna see ei sobivat kokku Eesti maksusüsteemi põhimõtetega. Valitsuse istungil ei suudetud maksumuudatustes kokkuleppele jõuda ning teemaga tegelemine otsustati peatada aastani 2016.
Riigikontrolli arvates tuleks põlevkivi ja sellega seotud riigitulu maksustamise küsimused kokku leppida enne 2015. aastat, kuna energeetikat puudutavates arengukavades pole põlevkivi kasutamise maksustamist lahendamata võimalik seada selgeid täidetavaid eesmärke ega tegevusi põlevkivisektori arendamiseks. Samuti vajavad selgust põlevkivi töötlejad, kes kavandavad suuri investeeringuid õlitootmisesse.