Riigikontroll: Eesti eelistab investeerida euroraha suurtesse projektidesse

Liina Valdre
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TRT01: ERM`I EHITUS : TARTU, EESTI, 09OCT13 -  
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitus Raadil.
ma/Foto MARGUS ANSU POSTIMEES
TRT01: ERM`I EHITUS : TARTU, EESTI, 09OCT13 - Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitus Raadil. ma/Foto MARGUS ANSU POSTIMEES Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Riigikontrolli värskest raportist selgub, et kuigi Euroopa Liit ei sea üldiselt rahastatavatele infrastruktuuri objektidele maksumuse alampiiri, on Eesti valinud investeerimise ennekõike suurtesse projektidesse.

Ühest küljest on sellise valiku taga arusaam, et mida vähem objekte, seda lihtsam on nende projektide elluviimist juhtida. Teisest küljest on kannustanud suuri projekte valima soov euroraha võimalikult ruttu suures ulatuses ära kulutada.

Et raha otstarbeka kasutamise asemel on eesmärk ennekõike raha kiire kasutuselevõtt, nähtub näiteks Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi uute hoonete ehitamise loost. Mõlema objekti puhul ei saanud loodetud euroraha kasutada  ning nüüd tuleb investeeringud teha riigieelarvest või oodata näiteks kunstiakadeemia puhul järgmist rahastamisperioodi.

Raha liigset kulutamist on kinnitanud ka maanteeamet, kes tagantjärele on tunnistanud, et nii mõnigi liiklussõlm sai ehitatud liiga suurena.

Riigikontroll märgib oma aruandes, et riigi eesmärki raha soovitud tempos ära kasutada on takistanud suur hulk riigihangete vaidlustamisi.

Vaidlustamise mõju näitab kontrolli hinnangul ilmekalt Aruvalla-Kose tee ehitus, mille esialgne hange toimus 2008. aastal ning tee pidi valmima 2011. aastal.

Hangete vaidlustamise ning uue hanke korraldamise tõttu on tee ehitus veninud kaks aastat ning loodetavasti valmib see 2013. aasta novembris. 2012. aastal vaidlustasid pakkujad 272 hankemenetlust ehk iga 33. hankemenetluse.

Menetlusse võetud vaidluste tulemused näitavad aga, et kõikidest menetlusse võetud kaebustest on rahuldatud vaid 44 protsenti. Põhjendatud ei olnud vaidlustustest 39 protsenti.

Rahandusministeeriumi avaldatud tõukefondide kasutamise rikkumiste ülevaatest selgub, et kogu programmiperioodi jooksul tuvastati rikkumisi ning rikkumise kahtlusi perioodil 2008–2012 kokku 305, millest enamiku  moodustasid hankereeglite rikkumised.

Sageli vajavad toetuste taotlejad riigihangete korraldamisel nõu ja toetust, mida riik praeguseks piisavalt pakkunud ei ole, hindab riigikontroll.

Vaidlustatud riigihangete ja eksimuste suur hulk näitab riigikontrolli hinnangul, et riik võiks kaaluda pädeva riigihangete keskuse loomist, mille ülesanne oleks hangete korraldamine, või tuleks senisest enam pöörata tähelepanu nõustamisele ja koolitamisele hankemenetluses.

Arvestades rahuldamata vaidluste kasvavat osakaalu ja seda, et vaide esitajad võtavad ise tagasi 12 protsenti taotlustest, peaks riik põhjalikult analüüsima, kui palju rahuldamata või tagasivõetud kaebustest on esitatud pahatahtlikel eesmärkidel, soovitab riigikontroll.

Pahatahtlike vaidlustuste vähendamiseks peaks riik suurendama pakkujate vastutust ning nõudma vajaduse korral lisagarantiisid, et hüvitada tekkida võivad kahjud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles