Keskpankade kullalembus on kadumas
4. november 2013, 09:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskpankade aastaid kestnud kullalembus on kadumas – tänavu on keskpangad ostnud väärismetalli kolmandiku võrra vähem kui aasta tagasi.
Konsultatsioonifirma Thomson Reuters GFMS hinnangul on kogu inimkonna ajaloo jooksul kaevandatud 174 100 tonni kulda. Sellest peaaegu viiendik, 31 921 tonni, kuulub Maailma Kullanõukogu (World Gold Council) andmetel riikide keskpankadele ja Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF), mis tähendab, et keskpankade tegevus mõjutab oluliselt väärismetalli hinda.
Fondi andmetel on keskpankade kullareservid sel aastal kasvanud 6,2 miljoni untsi (193 tonni) võrra. Eelmise aasta samaks ajaks olid keskpankade hoidlatesse lisandunud 9,6 miljonit untsi (299 tonni).
Venemaa keskpank, kes on viimastel aastatel olnud keskpankadest suurim ostja, müüs septembris 12 000 untsi (373 kilogrammi) kulda. Alates 2010. aastast moodustavad Venemaa kullaostud 30 protsenti kõikidest keskpankade kullaostudest.
Keskpangad müüsid kulda regulaarselt 2009. aastani. Alates 2010. aastast said neist netoostjad. Muutuse mootoriks olid arenevate riikide keskpangad, kelle välisvaluutareservid hakkasid tänu suurele väliskaubandusülejäägile kiiresti kasvama.
Eesti Panga bilansis on kulda 250 kilo ja Maailma Kullanõukogu andmetel oleme sellega keskpankade hulgas päris lõpus – oktoobri seisuga saja suurema hulka ei mahtunud.
Keskpanga finantsturgude osakonna juhataja Janno Luurmees ütles aasta tagasi, et nad ei kavatse kulda juurde soetada.
«Kulla tsüklid on ajalooliselt olnud väga pikad – viimane langustsükkel oli 20–30 aastat. Ei tea, mis tulevik muidugi toob, aga me ei tahaks, et meie portfellis on olulises osas varaklass, mis 20–30 aasta jooksul ei teeni võib-olla mitte midagi,» ütles ta. «Ei saa aga välistada, et seda kunagi ei toimu.»
Eelmisel nädalal kinnitas Eesti Pank, et nende poliitika pole kulla suhtes muutunud.
Aasta algusest on kuld odavnenud 19 protsenti ja väga suure tõenäosusega lõpetabki aasta miinuses. Viimatine langusaasta oli väärismetallil 2000.
Kulla hinna tõusule andis eelmise kümnendi keskpaigas muu hulgas hoogu uute finantsinstrumentide, eelkõige kulla hinda järgivate börsil kauplevate fondide (ETF) turuletulek, mis muutis väärismetalli ostmise erinevate investorigruppide jaoks hõlpsaks. Pärast finantskriisi hinnatõus jätkus, sest keskpankade nn rahatrükipoliitika süvendas hirmu, et inflatsioon kiireneb ning et pabervaluutade väärtus järjest kahaneb. Viis aastat on rahatrüki algusest möödas, aga kiiret inflatsiooni pole seni veel märgata.
Kuna kulla eest dividende ei saa ja füüsilise väärismetalli hoidmine on kulukas, on kuld muutunud vähem atraktiivseks võrreldes traditsiooniliste investeerimisobjektidega, nagu näiteks riikide võlakirjad ja aktsiad.
«Kullal on tõesti vähe pakkuda,» ütles The Wall Street Journalile varahaldusfirma Hermes Commodities vanemanalüütik Joseph Murphy. «Inimesed näevad paremaid võimalusi, olgu need võlakirjad või aktsiad.»