Balti riikide elektrivõrgu lahtiühendamine Venemaast ja liitmine Kesk-Euroopaga maksab hinnanguliselt 435-622 miljonit eurot.
Balti elektrivõrgu lahutamine Venemaast on majanduslikult mõttetu
31. oktoober 2013, 00:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Traditsioonilise kulu-tulu analüüsiga on keeruline põhjendada elektrivõrgu lahutamist,» leiab Rootsi konsultatsioonifirma Gothia Power, kes analüüsis koos kolme Balti riigi põhivõrgufirmaga meie liitumist Kesk-Euroopa sagedusalaga.
Äsja sai valmis koos Gothia Poweriga tehtud 1500 leheküljeline uuring, mis analüüsib selle tehnilisi võimalusi. Analüüs on salajane. Elering oli valmis sellest avalikustama vaid kolmeleheküljelise sisukokkuvõtte.
Gothia analüüs ütleb aga, et tehniliselt on desükroniseerimine ehk lahti ühendmaine Vene võrgust võimalik, kuid selle majanduslik tasuvus või ka positiivne mõju elektriturule on küsitav. Analüüsi kokkuvõttes kirjutavad Gothia analüütikud, et lahtiühendamise tõukejõuks peab olema midagi muud kui tehnilised või majanduslikud põhjused. Teisisõnu, kui baltlased seda teha otsustavad, siis on see puhtalt poliitiline otsus. 500-600 miljoni eurose investeeringu peavad aga elektritarbijad kokkuvõttes tasuma. Gothia analüütikud on leidnud Balti riigid võiks lahutada Venemaast aastal 2020, kuid esimene reaalne tähtaeg selle projekti teostamiseks oleks 2025. aasta.
«Uuring peaks andma Balti riikide valitsustele ja parlamentidele aluse põhimõtteliseks otsuseks, kas ja mis ajaraamis desünkroniseerimisega edasi töötada. Kindlasti peab olema otsus Kesk-Euroopa sünkroonalaga liituda või mitte Balti riikide ühine poliitiline otsus,» kommenteeris Elerigi juht Taavi Veskimägi.
«Põhiline uurimisülesanne oli selgitada vältida, kas tehniliselt on Balti riikide sünkroniseerimine Kesk-Euroopa sagedusalaga teostatav. Ja vastus oli ühene, jah on küll,» lisas Veskimägi.