17 aasta pärast pole Hiina enam odava tööjõu maa

Kristina Traks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina tööline kontrollimas Ämblikmehe nukke.
Hiina tööline kontrollimas Ämblikmehe nukke. Foto: AP / Scanpix

Aastaks 2030 kahanevad nii rikkamate riikide omavahelised kui ka rikaste- vaeste riikide palgaerinevused jõudsas tempos, näitab PwC analüüs. 17 aasta pärast pole Hiina enam odava tööjõuga riik ning maailma kõrgeimad palgad on Lõuna-Koreas, mis täna on sarnasel palgatasemel Hispaaniaga.

PwC globaalne palkade tuleviku-uuring näitab, et palgataseme ühtlustumine toimub maailmas kiires tempos. Kui 2011. aastal oli arenenud riikidest madalaima palgatasemega Lõuna-Korea keskmine töötasu poole väiksem kõrgeima palgatasemega Austraaliast, siis aastaks 2030 on Lõuna-Korea keskmine palk küll juba maailma kõrgeim, ent kõigest 16 protsenti suurem, kui arenenud riikidest madalaima palgaga Hispaanias. Selle ajaga palgatase Lõuna-Koreas kahekordistub, ent Hispaanias tõuseb «vaid» 60 protsenti.

Rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO ja Maailmapanga andmetel põhinev uuring ennustab, et ajavahemikus 2011 – 2030 kasvavad palgad USAs, Jaapanis ja Prantsusmaal umbes 30, Suurbritannias 35 ja Saksamaal 40 protsenti. Näiteks Austraalias aga alla 10 protsendi.

Teised on aga lood arenguriikide hulgas: Brasiilias ja Mehhikos peaksid palgad 2030. aastaks 2011. aastaga võrreldes kahekordistuma, Venemaal ja Poolas kolmekordistuma ning Hiinas ja Indias neljakordistuma. Nii et kui Hiina keskmine palk on täna 6-7 korda madalam USA omast, siis aastaks 2030 on vahe «kõigest» kahekordne. See aga tähendab, et odavast tööjõust sõltuv tootmine hakkab liikuma kas India ja Filipiinide poole või ka tagasi arenenud riikidesse või nende lähinaabrusesse.

PwC ärikonsultatsioonide juht Teet Tender ütles uuringut kommenteerides, et palgataseme ühtlustumist põhjustab nii vaesemate riikide tõusev tootlikkus, kui ka nende rahvusvaluutade tugevnemine. Aga tööstuse «tagasitulek» Hiinast pakub muuhulgas ka huvitavaid võimalusi jõukate riikide lähedal paiknevatele piirkondadele, kus tööjõud on endiselt mõnevõrra odavam, kaugused lõppturgudest aga väiksemad.

Uuring hõlmas 21 suure rahvaarvu või majanduspotentsiaaliga riiki: USA, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Hispaania, Kanada, Austraalia, Lõuna-Korea, Lõuna-Aafrika, Argentiina, Brasiilia, Mehhiko, Türgi, Poola, Venemaa, Hiina, Malaisia, India ja Filipiinid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles