Turvaettevõttel tuli maksta kahjuhüvitiseks üle 20 000 euro, sest ei saanud hakkama transpordifirma autopargi kaitsmisega varaste eest.
Kohus: turvaettevõte vastutab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi tegemist ei ole kõrgeima astme kohtu lahendiga, tasuks ettevõtjatel kohtu avaldatut arvesse võtta. Sellega võidakse vältida tulevikus suuri kahjusid.
Konkreetses vaidluses mõisteti turvaettevõttelt välja üle 20 000 euro suurune kahjuhüvitis. Turvaettevõte maksis selle pärast kohtulahendite kättesaamist vabatahtlikult ära. Kohtud olid arvamusel, et turvaettevõtetel ei lasu üksnes kohustus osutada turvateenust, vaid neil on ka kohustus garanteerida selle tulemuslikkus ning kliendi vara säilimine.
Mehitatud valve
Viidatud tsiviilasjas osutas turvaettevõte mehitatud valve teenust ühistranspordiettevõttele. Sellele vaatamata tungiti kliendi territooriumile pidevalt sisse ja sõidukitest varastati värvilist metalli sisaldanud küttesüsteemi detaile. Turvaettevõte väitis, et tegi kõik endast oleneva ja objektil kasutatud vahenditega polnudki võimalik tagada territooriumi täielikku puutumatust: parema kvaliteediga turvateenust ei olnud võimalik osutada. Kohtud sellega ei nõustunud.
Kohtute hinnangul peab turvaettevõte tagama enda valvatava territooriumi puutumatuse ehk tõkestama sissetunge valvatavale territooriumile. Lepingu sõlmimise peamiseks eesmärgiks on tagada kliendi vara säilimine. Selleks peab turvaettevõte oma klienti muu hulgas informeerima sellest, kuidas tuleks territooriumi valvata ehk kuhu tuleb paigutada turvakaamerad, mitu turvatöötajat peab territooriumil viibima jms. Lisaks peab oma kohustustesse hoolikalt suhtuv turvaettevõte andma kliendile soovitusi valvatavale objektile vara paigutamisel, et seda võimalikult hästi sissetungijate eest kaitsta.
Kui turvaettevõte leiab, et kliendi pakutud tingimustel (näiteks ühe turvatöötajaga) pole võimalik objekti puutumatust tagada, siis peab turvaettevõte sellest klienti üheselt mõistetavalt teavitama. Seega peab kliendile selgelt ütlema, et näiteks ühe turvatöötaja kasutamisel pole objekti puutumatus tagatud ehk turvaettevõte ei suuda sellisel viisil saavutada lepingus seatud eesmärke.
Kliendi vara kaitseta
Turvaettevõte on üldjuhul oma kohustusi rikkunud, kui ta sõlmib kliendiga lepingu, olles teadlik sellest, et tegelikkuses pole võimalik valvatava objekti puutumatust tagada. Kohus leidis, et lepingu sõlmimine on lubatud vaid kahel juhul. Esiteks siis, kui lepingus sätestatud valveseadmete ja/või turvatöötajatega on ka tegelikkuses võimalik tagada valvatava objekti puutumatus ehk kliendi vara säilimine.
Teise alternatiivina on lepingu sõlmimine lubatud ka juhul, kui valvatava objekti puutumatust pole võimalik tagada ja klient on sellest teadlik. Viimasel juhul otsustab klient ise teadlikult lepingu kasuks, mille alusel osutatav teenus ei pruugi tegelikkuses tema vara kaitsta.
Kohtud leidsid, et kui turvaettevõtte osutatavad teenused pole objekti kaitsmiseks piisavad ning selle tulemusena tungitakse valvatavale territooriumile ja vara omanikule tekib kahju, vastutab turvaettevõte sellise kahju tekkimise eest.
Kohtulahendist on õppida nii turvaettevõtetel kui ka nende klientidel. Turvateenuse osutajatel tasuks enne lepingute sõlmimist asjaolusid võimalikult põhjalikult hinnata ning kliente kõigest olulisest teavitada. Vastavalt vajadusele tuleks ka sõlmitavate lepingute tingimusi täiendada. Sellisel juhul on vähendatud nende vastu esitatavate kahjunõuete risk. Teenuse tellijatele on aga antud suurem kindlus, et valvelepingu sõlmimisel tagatakse tema vara turvalisus ning ebakvaliteetse teenuse korral vastutab kahju eest turvaettevõte.
Artikli autor, advokaadibüroo ALTERNA advokaat Keijo Lindeberg, esindas ühistranspordiettevõtet positiivse lahendi saamisel.