LHV tahab tulla börsile 2016

Andrus Karnau
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
LHV suuromanik ja fondijuht Andres Viisemann usub, et suudab kasvada riigi suurimaks pensionivara valitsejaks.
LHV suuromanik ja fondijuht Andres Viisemann usub, et suudab kasvada riigi suurimaks pensionivara valitsejaks. Foto: Liis Treimann

Väikepanga LHV teise samba pensionifondide haldus seab sihiks kasvada Eesti suurimaks. Eesmärgiks on ka pankade tegemine Leedus, Lätis ja Soomes.

Kui kaks noort inimest teile suurpoes ligi astuvad, et küsida, kas teil on teine sammas, siis olete kohtunud kõige agressiivsemalt kasvava panga töötajatega. Te näete neid igal pool: Tallinnas, Tartus, väiksemates maakonnakeskustes, Viljandi folgil ja Õllesummeril laululaval.

LHV pangal on vaid kaks kontorit, üks Tallinnas ja teine Tartus. Suuremate pankade pensionisammaste kliendid astuvad pangasaaliuksest ise sisse. Andres Viisemanni ja Rain Lõhmuse suurosalusega finantsettevõte peab aga innukad ja nutikad müügimehed tulevasi pensionäre linna peale püüdma saatma.

Viisemann kinnitas, et LHV grupi sihiks on kaasata 2015. aasta lõpus või pigem ikkagi 2016. aasta alguses raha börsilt ning kasvatada pensionifondide äri Eesti suurimaks.
«Investoritele oleme öelnud, et börsiplaan on 2015 lõpp või 2016 kevad. Ma arvan, et pigem 2016 kevad, mil tahaks midagi teha,» ütles Viisemann.

«Minu arust on see aeg väga lähedal,» lisas ta, jätkates, et tema eeskujudeks on ärimehed, kes näevad oma äridel pikka perspektiivi, näiteks 300 aastat.

Kohalik pangandus
LHV teatas eelmisel nädalal, et teenis selle aasta üheksa kuuga 3,6 miljonit eurot kasumit. See on ilmselt esimene aasta, mil varahaldusettevõttest ja pangast koosnev grupp kasumit teenib.

«Ma olen pensionifonde kasvatanud üle kümne aasta, ja käesoleval aastal teenime esimest korda sellega raha. Meile meeldib teha pikaajalisi asju. Meil tuleb esimene väikese kasumiga aasta, rääkimata sellest, et oleksime investeeringu tagasi teeninud,» märkis varahalduse poolt juhtiv Viisemann.

Pensionifondid on mahuäri, fondidel on 120 000 aktiivset klienti ja kasv jätkub.
«Praegu on LHV Varahaldus suuruselt kolmandal kohal ja vahe SEB pensionifondidega on väga väike. Prognooside järgi kasvab LHV järgmisel aastal pensionifondides suuruselt teiseks tegijaks Eestis,» märkis LHV panga juhatuse esimees Erki Kilu.
LHV ostis pankrotistunud Snorase panga liisinguäri Leedus. Praegu peetakse plaani samale pangale kuulunud Finasta panga ostuks.

«Me tahaksime olla neljal turul: Balti riigid ja Soome. Leedus leidsime inimesed, kellega mõtleme ühtemoodi, neil on kapitali. Nad tahavad Leedus Leedu panka teha ja arvasid, et meist võiks abi olla. Kui leiaks Lätis ja Soomes ka sellised inimesed, siis aitaks neil kohalikku asja teha.

Kui kohalikud inimesed teevad kohalikule turule, siis see on omaette väärtus,» kommenteeris Viisemann.
LHV suurtele tulevikuplaanidele, soovile kiiresti kasvada ja ettevõtte väärtust investorite jaoks kasvatada viitab ka Eesti kõrgeima lennuga pankuri Erkki Raasukese palkamine grupi juhatuse esimeheks. Raasuke oli Swedbanki grupi finantsjuht, kes pidi tegelema panga rahastamisega suure kriisi ajal.

Läheduse ja otsustajate kohalolu toonitamine on LHV mainekampaanias oluline. Sellega vastandutakse neljale suurele Eestis tegutsevale pangale, kellest kaks on välismaiste suurpankade filiaalid ja ülejäänud kaheski on omanikud ja otsustajad mere taga Rootsis.

«Sageli küsitakse, kas LHV on tehtud müügiks. No way! Me ei mõtle sellele. LHV tähendab inimestele Eesti suhteäri. Kapitali rahvus tähendab seda, et inimesed tunnevad üksteist. Meie jaoks ei ole klient anonüümne Exceli sell, kes peab kuhugi tabelisse sobituma. Oleme kohalikud inimesed, me teame, mida keegi on teinud, kui hästi on keegi headel või halbadel aegadel oma laene tagasi maksnud,» kommenteeris Viisemann.

Agressiivne müük
LHV on igal aastal kasvatanud kapitali uute investoritega. Tänavu said aktsiaid osta ja oma töökohas väikestviisi osanikeks saada ka LHV töötajad. Peale nõukogu liikmete on LHVsse viimastel aastatel investeerinud 32 Eesti ettevõtjat.
Eesti pangandusturu liidri Swedbanki juhatuse liige, jaepanganduse juht Ulla Ilisson ütles, et LHV kui pank konkurentsi ei paku. Aga see-eest on väga tugev konkurent pensionifondiäri.

«LHV pangandus on madala profiiliga. Midagi erilist silma ei hakka, kuigi nad alustasid tänavu uute toodetega – liisingu ja järelmaksuga,» ütles Ilisson. «LHV pank püüab praegu kliendibaasi kasvatada, kuigi nende pangandusstrateegiast ei ole ma aru saanud.»

Nii Ilissoni kui ka teiste suurpankade töötajaid häirib LHV agressiivne pensionifondide müük.
«Pensionilepingut ei saa sõlmida õhtul kiiruga leiba ja vorsti ostes, klient vajab nõustamist,» märkis Ilisson, viidates LHV müügimeeste aktiivsele tööle kaubanduskeskustes.

«Pensionifondide müük põhjendusega, et ajalooliselt on olnud kõrge tootlus, ei ole vastutustundlik ja kompab seaduse piire,» ütles Ilisson.

Tänavu suvel tekkis pahandus sellega, et konkurendid süüdistasid LHVd pensionifondide müügis joobnud inimestele.
Viisemann möönis, et Õllesummer ei olnud kõige õigem müügikoht, aga ta polnud nõus väitega, et LHV müügivõtted on seaduserikkumise piiri peal.

«Seadusepiiril olemine on see, mis toimub pangakontoreis, sest inimene eeldab, et saab sõltumatut adekvaatset nõu, aga tegelikult ei ole selge, kas üle leti on konsultant või müügimees,» ütles Viisemann.

«Meie inimene, kes kaubanduskeskuses kliente kõnetab, on kompetentsem kui ükski pangakontori teller. Ta annab adekvaatsemat infot ja tunneb toodet. Klient saab aru, et tegu on müügimehega, kes müüb LHV panga toodet,» lisas ta.
LHV pensionifondid on näidanud peaaegu konkurentsitult parimat tootlust, kuigi on ka konkurentsitult kõrgeimate teenustasudega.
LHV on sularahata pank. Ainult virtuaalne raha. Erki Kilu toonitas, et LHV pank ei hakka kontorivõrku laiendama.

«Väga lihtne oleks kümnes kaubanduskeskuses avada oma kontor, kuid sinna ei tule ju ükski inimene ise sisse. Inimesed ei taha enam käia pangakontoris. See on liiga igav ja ametlik. Pangaasju peab olema lihtne ajada ja kliendisuhet lihtne luua,» ütles Kilu. «Uute klientide leidmiseks kasutamegi meie esindajaid kaubanduskeskustes. See toimib väga edukalt ja iga kuu on tuhandeid inimesi, kes niimoodi meie kliendiks tulevad.»

Nooremale lugejale olgu meelde tuletatud, et LHV lühend tähistab asutajaid pankureid: Rain Lõhmus, Andres Viisemann ja Tõnis Haavel. Viimane lahkus sellest äriseltskonnast 2006. aastal. Pereheitmisele eelnes LHV töötajate sattumine USA börsijärelevalve pihtide vahele, kust välja pääseti nii nagu seal kombeks – suure trahvi tasumisega.

Haavel käib praegu kohtu vahet süüdistatuna investeerimispettusele kaasaaitamises, kui väidetavalt aitas müüa Eesti ärieliidile 12 miljoni euro eest võlakirju Aserbaidžaani maatükkide ostmiseks. Nimetähest H aga LHV loobuda ei kavatse.

Arco Vara koorem
Ebaõnnestumised on äri osa. Viimane märkimisväärne äpardumine oli Pro Kapitali aktsiaemissiooni läbikukkumine. Viimaste kuude investorite seltskonna kõneaine on olnud ka LHV pensionifondide otsus osta kinnisvarafirma Arco Vara aktsiaid ja võlakirju. Kuna LHV on andnud Arco Vara omanikele ka laenu, siis võib siin näha huvide konflikti ohtu.
«Ma ei teinud Arco Varaga viga. Huvide konflikt on see, kui jätan asja tegemata, sest kardan seda hiljem seletada ja küsimustele vastata,» põhjendas Viisemann.

«Ma ei varja, et Arco Vara on raskes olukorras, aga mõned asjad tulid välja pärast seda, kui juba sees olime. Praegu peame tegema endast kõik, et keegi ei saaks öelda, et jälle üks Eesti firma, millega läks nii nagu tavaliselt,» kommenteeris Viisemann.
Arco Vara väärtpaberid moodustavad LHV pensionifondi L varadest üliväikse osa, umbes veerand protsenti.

Kiire kasvu unistus
Võhikud võivad arvata, et küllap LHV kordab kunagist Hansapanga edulugu ja teeb investoritest väga rikkad inimesed.
«Võimalus investeerida Eesti turul tegevusega alustava panga aktsiatesse tekkis 2011. aastal, see on ligikaudu 20 aastat peale viimast sellist võimalust,» kommenteeris ehitusettevõtja Jaanus Otsa. «Võrreldes eelmise sajandi 90ndate aastatega on Eestis ja teistes Balti riikides tegutsevate pankade olukord absoluutselt erinev.

Konkurents on suur, pangandusturg hästi reguleeritud, majandus stabiilsem ning riskide haldamine kergem ja selgem. Võimalused ülikiireks kasvuks on oluliselt väiksemad.»
Otsa 2011. aastal tehtud investeering on juba praeguseks aga väärtust kasvatanud ja kasvatab seda veelgi. LHV turuväärtus kõigub hinnanguliselt 60–80 miljoni euro vahel.

«LHV on täiesti teises olukorras, kui oli omal ajal Hansapank, mille kiire kasvu põhjuseks oli teadlikult valitud läänelik pangandusmudel, mis vastandus Nõukogude Liidu ajast jäänud pangandusstruktuuridele,» kommenteeris Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni. «Praegu eristumiseks valitud taktika – eestipärane versus skandinaavialik – sedavõrd selgelt positiivselt vastanduvat tähendust finantsteenuste osas ei väljenda.»

Hänni möönis, et panga käsuliin on lühem ja otsuseid saab teha kiiremini. Pensionifondide suur kliendibaas annab aga kundesid ka pangale.

«LHV aktsiate Tallinna börsile toomine annaks hea võimaluse oma jalajälge pidevalt börsiuudistega kohalikus meedias suurendada ja tooks neid Skandinaavias noteeritud konkurentidest rohkem esile,» ütles Hänni.

Viisemann väitis, et LHV panga poole pealt tuleb lõviosa tulust ärilaenudelt. Samal ajal kasvatab pank agaralt eraisikutele suunatud tegevust. Pangal on 25 000 klienti ja väljastatud on 20 000 pangakaarti. Kilu sõnul on kõige edukam neist Tallinna Kaubamajaga koostöös tehtud krediitkaart. LHV panga fookuses on eraisikust pangakliendi leidmine. Praegu pärsib seda aga oma pangaautomaatide võrgu puudumine.

LHV kasvatab kapitali

Pärast pangaks saamist on LHV grupi aktsiaemissioonid toimunud igal aastal, sest panga ärimahud on kasvanud kiiremini kui kasumlikkus. LHV panga juht Erki Kilu märkis, et iga väljastatud laenu vastu on vaja panna nõutud kogus kapitali ning seni, kuni laenumahud kasvavad kiiremini kui kasum, on vaja täiendavat kapitali kaasata.

2009. aastal kaasas LHV aktsiakapitali 6,1 miljonit eurot, 2010. aastal 3,5 miljonit eurot, 2011. aastal 12,9 miljonit eurot ja 2012. aastal 8,6 mln eurot. 2013. aastal pole avalikku aktsiate emissiooni olnud, kuid 0,6 miljoni euro eest said aktsiaid osta oma töötajad.

«Lisaks oleme nende aastate jooksul paaril korral teinud ka allutatud võlakirjade emissioone. Järgmine kapitali kaasamine on planeeritud järgmisse aastasse,» märkis Kilu.

LHV grupi suurimad aktsionärid on Rain Lõhmus (34 protsenti) ja Andres Viisemann (12 protsenti). Kokku kuulub nõukogu liikmetele (Rain Lõhmus, Andres Viisemann, Tiina Mõis, Hannes Tamjärv, Heldur Meerits, Raivo Hein) või nende poolt esindatud investoritele (Tauno Tats ASi esindajana) 66 protsenti aktsiatest. 30 protsenti aktsiatest kuulub 32 Eesti ettevõtjale ja ülejäänud neli protsenti töötajatele, sh üks protsent juhatuse liikmetele.

LHV on avalikustanud vaid mõned nimed mainitud 32 Eesti investorist: Mai Kaarepere, Tõnis Sildmäe, Jaanus Otsa, Olaf Herman, Lembit Lump, Rein Kiudsoo ning Rolf ja Rikard Relander.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles