Eurotsooni räsib majapidamiste ja ettevõtete võlakoormus isegi rohkem kui riiklik, kirjutab ajakiri Economist.
Eurotsoon on ka eravõla ikkes
27. oktoober 2013, 16:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) analüüsi kohaselt avaldab kõrge eravõlakoormus majanduskasvule palju suuremat negatiivset mõju kui riiklik. Uuringu tulemusena selgus, et liigsuur riiklik võlakoormus avaldab majanduskasvule negatiivset mõju ainult siis, kui ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus on samuti suur.
Euroopa Komisjon loeb eravõlakoormuse (kodumajapidamiste ning mittefinantsasutuste) tasakaalu piiriks 160 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Ajakirja mõjul on see liiga konservatiivne, realistlikum tase on 200 protsenti SKT-st.
Selle kriteeriumi põhjal näivad haavatavad kaheksa eurotsooni riiki – Luksemburg, Iirimaa, Küpros, Portugal, Belgia, Holland, Malta ja Hispaania, kelle eravõlg ületab 200 protsenti. Eestit artiklis toodud ei ole, aga meie eravõla koormus peks olema 130 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
Nendest kaheksast on vähem murettekitavad Belgia ja Luksemburg, sest nende võlakoormust on paisutanud rahvusvahelised ettevõtted ning selle hulka on arvatud ka kontsernisisesed laenud. Erinev on olukord Hollandis, kus enam kui 220 protsendiline võlakoormus SKP-st on põhjustatud peamiselt sellest, et kodumajapidamiste laenukoormus on liiga suur. Malta eravõlakoormus on peaaegu 220 protsenti SKT-st.
Holland ongi ainus nendest kaheksast riigist, kus suurem osa võlakoormusest on eraisikute oma: kodumajapidamiste võlakoormus ulatub 128 protsendini SKT-st.
Ehkki Itaalia riiklik võlakoormus on euroalas teisel kohal, on sealne eravõlakoormus madal – ettevõtete võlakoormus on Euroopa keskmisest väiksem ning kodumajapidamiste koormus on eriti väike.
Pärast võlakriisi puhkemist pole olukord oluliselt paranenud. Hispaanias kahanes eravõlakoormus 2009. aasta 227 protsendilt 215 protsendini 2012. aastal. Samal perrioodil on see kasvanud Küprosel, Iirimaal ja Portugalis.
Suure võlakoormusega Suurbritannias on see näiteks kahanenud 207 protsendilt 190-le tänu nii ettevõtetele kui ka kodumajapidamistele.