Ansip: Euroopa Liidus digiallkirja juurutamisel oleks tugev majanduslik efekt

Kalev Aasmäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Ansip
Andrus Ansip Foto: AFP / Scanpix

Täna õhtul Euroopa Ülemkogul digitaalmajandust käsitleval sessioonil peetud ettekandes rääkis peaminister Andrus Ansip, et digiallkirjade juurutamisega oleks võimalik säästa ühe töönädala jagu aega inimese kohta aastas, mis oleks kokku võrdne kahe protsendiga Euroopa Liidu SKT-st.

Peaminister kutsus Ülemkogul Euroopa Liidu liikmesriike üles digiallkirja lahendusi võimalikult kiirelt rakendama, mainides oma ettekandes ka piiriüleseid e-teenuseid, mida Euroopa riigid ei ole suutnud veel kasutusele võtta, kuid mis tooks koheselt nii kodanikele, kui ka ettevõtetele otsest majanduslikku kasu.

Ansipi hinnangul on oluline, et Euroopa Parlament võtaks vastu õigusakti, millega tunnustataks ühes riigis antud digiallkirju teistes ELi liikmeriikides.

Valitsusjuht esitas ettepaneku, mille järgi Euroopa Liidu liikmesriigid hakkaks omavahel kogutud informatsiooni jagama, alustades riikide administratsioonidest. Sellest tulenevalt ei peaks Euroopa Liidu kodanikud ja ettevõtted pärast 2016. aastat esitama andmeid mitte enamale kui ühele riigiasutusele Euroopa Liidus.

Kaks päeva kestval Euroopa Ülemkogul käsitletakse tänaõhtusel esimesel töösessioonil Euroopa digitaalmajanduse, innovatsiooni ja teenustega seotud teemasid.

Digitaalmajanduse puhul on põhilisteks arutlusteemadeks uute investeeringute edendamine, tarbija- ja ärisõbraliku digitaalse ühisturu  arendamine ning IKT-oskuste parandamine Euroopas.

Ülemkogu kohtumisest võtab osa ka peaminister Andrus Ansip, kes saatis Euroopa Ülemkogu eesistujale Herman Van Rompuy´le ning teistele Ülemkogu liikmetele oktoobri alguses ka Eesti seisukohti tutvustava kirja, millega nähakse ette Euroopa ühtsete andmepilvede, piiriüleste e-teenuste ning ühtsete pilveteenuse standardite väljaarendamist.

Eesti soovib digitaalse ühtse turu loomisel näha kiireid arenguid. Kõige olulisemaks peab Eesti, et peatselt jõutakse kokkuleppeni läbirääkimiste järgus olevates olulistes Euroopa Liidu õigusaktide eelnõudes – eriti e-identiteedi ja digitaalsete usaldusteenuste määruse osas, mille jõustumist ootab Eesti 2014. aasta kevadel.

Vaata ka digiallkirja võimalusi ja lahendusi tutvustavat videot, mida Ansip täna Ülemkogul Euroopa Liidu riigijuhtidele demonstreeris:

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles