Eesti Pank: enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske on väikesed
23. oktoober 2013, 12:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olulisemad riskid finantsstabiilsusele on euroala pankade halvenenud laenukvaliteet ja Eestis tegutsevate pangagruppide riskid seoses Põhjamaade kinnisvaraturuga, teatas Eesti Pank.
Keskpanga sõnul tekiks lisarisk siis, kui Eestis tegutsevad pangad loobuksid kinnisvaralaenude andmisel ettevaatlikust hoiakust.
Kinnisvarahinnad on Põhjamaades laenuraha toel kasvanud erinevalt teistest Euroopa riikidest viimase viie aasta jooksul jätkuvalt kiiresti ning on Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul ülehinnatud enim Rootsis ja Norras. See võib ohustada Eesti finantsstabiilsust, sest juhul kui kiirele kasvule järgneb kinnisvarahindade kiire langus, võib Põhjamaade pankadel olla raskem turult raha kaasata. See võib ka tuua majanduslanguse Põhjamaadesse, mis on Eesti ettevõtetele oluline eksporditurg. Kinnisvaraturust lähtuva riski maandamiseks on Rootsi ja Norra mõnevõrra karmistanud kinnisvara laenutingimusi ja hinnanud pankade kapitalitaseme arvestamisel eluasemelaenude riskantsust suuremaks.
Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenude teenindamise võime püsib heal tasemel. Seda arengut toetab Eesti majanduse hea kasvuväljavaade, mis toetub omakorda euroalal alanud majanduskasvule. Kuid aastate jooksul kuhjunud tasakaalustamatus euroalal taandub aegamisi, piirates nõudluse kiiremat taastumist. Eesti majanduskasv aeglustus selle aasta esimesel poolel märkimisväärselt, kuid aeglustumine polnud laiapõhjaline ning toodangu mahu tõus enamikel tegevusaladel suurendas hõivet ning palgad kasvasid kiirelt.
Eesti kinnisvarahindade kasv on viimase aasta jooksul kiirenenud, kuid erinevalt 6–7 aasta tagusest ajast on kinnisvara oste rahastatud rohkem omavahenditest ja eluasemelaenude maht pankade laenuportfellides ei ole aastaga muutunud. Ettevaates on oluline, et ei tekiks kinnisvarahindade kiire kasvu jätkumise ootust ja senine ettevaatlik hoiak eluasemelaenude andmisel jätkuks.
Uuest aastast hakkab Euroopa Liidus kehtima uus ühtne kapitali adekvaatsuse nõue. Nõude miinimummäär on 8 protsenti, kuid liikmesriigid võivad süsteemsete riskide maandamiseks lisada täiendavaid kapitalinõudeid. Eestis on 1997. aastast kehtinud pankadele 10-protsendiline kapitali adekvaatsuse nõue, sest Eesti kogemus näitab, et tulenevalt väikesest avatud majandusest võib ootamatult halvenenud majanduskeskkond tuua kaasa laenumakseprobleeme erasektoris ja pankade finantsseis võib väga kiiresti halveneda. Eesti pangandussektori vastupanuvõime säilitamiseks on oluline, et ka uue regulatsiooni tingimustes püsiks Eesti pankade kapitaliseeritus tugev. Uue kapitali adekvaatsuse nõude jõustumisel on seetõttu oluline kehtestada Eesti pankadele täiendav 2 protsenti süsteemse riski puhvri nõue.