Swedbank langetas veelgi majanduskasvu prognoosi
23. oktoober 2013, 10:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peamiselt väiksemate investeeringute ja aeglasema ekspordi kasvu tõttu korrigeeris Swedbank selle aasta majanduskasvu 1,6 protsendini ja järgmise aasta oma 3,8 protsendini, 2015. aasta majanduskasvu prognoosi jättis pank 4,2 protsendile.
Augustis prognoosis Swedbank majanduskasvuks vastavalt 1,9 ja 3,9 protsenti.
Viimastel kuudel on euroala majanduses toimunud pööre paremuse suunas, kuid Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu ootused on veidi madalamad kui veel paar kuud tagasi.
Aasta lõpupoole ootame välisnõudluse mõningast paranemist, mis hakkab tasapisi toetama ka Eesti ettevõtete eksporti, seisab Swedbanki uuendatud majandusprognoosis.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul investeeringud vähenevad ning ekspordi kasv aeglustub. «Selle aasta esimesel poolel aeglustus Eesti majanduskasv peamiselt investeeringute vähenemise ja tagasihoidliku ekspordi kasvu tõttu aastases võrdluses 1,2 protsendini.»
Kaupade ekspordi vähenemine on viimastel kuudel süvenenud ning juba pikemat aega on languses ka teenuste eksport. Nii on näiteks aasta algusega võrreldes töötleva tööstuse ettevõtete ekspordi osakaal käibes mõnevõrra vähenenud.
Investeeringute maht väheneb Mertsina sõnul peamiselt valitsemissektori tõttu. «Ettevõtete investeeringute tagasihoidlik kasv ei suuda kompenseerida valitsemissektori investeeringute tugevat langust,» lisas ta.
«Vaatamata tööjõu tootlikkuse vähenemisele, kiirenes selle aasta esimesel poolaastal palgakasv seitsne protsedini. Tööturul on puudus kvalifitseeritud tööjõust, samuti on tööpuudus alanenud tasemeni, kus täiendavate töötajate leidmine töötute hulgast nõuab järjest suuremaid investeeringuid,» selgitas Mertsina.
Analüütiku sõnul on nende tegurite koosmõjul on tekkinud tuntav palgasurve ning kuna tööhõive kasv aeglustub, jääb tööjõu puudus lähiajal tõsiseks probleemiks.
Tema sõnul on töövõtja üha enam dikteerimas oma palganumbrit, mistõttu püsib palgakasv prognoosiperioodil kiire. «Kuna inflatsioon aeglustub, kiireneb ka palga reaalkasv. See annab jõudu juurde tarbimisele. Samas hakkab järgmisel ja ülejärgmisel aastal järsult aeglustuv tööhõive kasv pidurdama ka majanduses tarbimise juurdekasv,» nentis Mertsina.
Käesoleval aastal on hinnakasvu panustanud olulisel määral elektri- ja toiduainehindade tõus. 2014. aastal elektri hinnatõusu mõju Mertsina sõnul kaob ning maailmaturult tulenev hinnasurve kütuse ja toiduainehindadele väheneb.
2015. aastal tarbijahindade kasv analüütiku hinnanhul mõnevõrra kiireneb, sest tööjõukulude kasvust tulenev surve hindadele, eelkõige tööjõumahukas teenustesektoris, suureneb.
Swedbanki hinnangul aeglustub hinnakasv tänavu kolme protsendini, järgmisel aastal 2,8 protsendini ning kiireneb seejärel 2015. aastal 2,9 protsendini.
Mertsina sõnul mõjutas majanduskasvu prognoosi täpsustamist ka eelmiste aastate SKP revideerimine statistikaameti poolt selle aasta septembris.