Swedbank valmistub suureks laenude mahakandmiseks

Laura Raus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: graafika: Silver Alt

Swedbank on eraldanud võimalike laenukahjumite katteks 43 miljardit krooni, sealhulgas Eestis 5,5 miljardit krooni. Samas usub Swedbanki finantsjuht Erkki Raasuke, et suurimad riskid on panga jaoks möödas.

Tänavu I kvartalis kandis Swedbank Eestis lootusetuid laene maha 938 miljoni krooni ulatuses. Mahakandmised on Baltimaades kasvanud ja suurenevad veelgi, tõdes Swedbanki finantsjuht Erkki Raasuke.

Samas on Swedbank nii Eestis kui kogu grupis aeglustanud edasiste võimalike laenukahjude eraldiste kasvu. See võimaldas pangagrupil jõuda kasumisse esimest korda alates 2008. aasta lõpust.

Eestis on Swedbank endiselt kahjumis, seda just võimalike laenukahjude katteks tehtud eraldiste tõttu. I kvartali kahjum ulatus 272 miljoni kroonini. Eraldisi arvestamata teenis Swedbank Eestis I kvartalis aga 666 miljonit krooni kasumit.

Panga tulud jäid aastases võrdluses langusesse, kuid 2009. aasta IV kvartaliga võrreldes kasvasid 1 protsendi võrra, 1,1 miljardi kroonini. Laenude maht vähenes ja hoiused kasvasid nii kvartalite kui aastases võrdluses.

Panga laenud ulatusid I kvartali lõpus 112 miljardi kroonini. Probleemsete laenude maht kasvas 8,3 miljardi kroonini. Need moodustasid laenuportfellist 7,6 protsenti. Kuigi suurem osa probleemlaenudest jääb endiselt kinnisvara valdkonda, said selles kvartalis puudutatud ka teised, kinnisvaravaldkonnaga seotud sektorid.

Swedbanki teatel võib eeldada, et ettevõtete probleemsete laenude juurdekasv hakkab aeglustuma pärast tänavust I-II kvartalit. Eraisikute laenuportfelli puhul avaldab endiselt mõju töötuse kõrge tase ning seetõttu positiivse pöörde saabumine veel viibib.

Siiski on Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens «ettevaatlikult optimistlik», kuna usub, et Eesti majanduskeskkond stabiliseerub või paraneb. «Meie Eesti operatsioonid on väga lähedal sellele, et hakkaks taas kasumit teenima,» lausus Raasuke. «Lätis ja Leedus võtab see natuke kauem aega.»

Läti ongi lisaks Ukrainale Swedbanki murelaps. Probleemsete laenude protsent ulatub Lätis juba 25ni. Ettevõte sai seal I kvartalis 1,1 miljardit krooni kahjumit, seda just võimalikeks laenukahjumiteks tehtud eraldiste tõttu. Need eraldised ulatusid märtsi lõpus juba 12,6 miljardi kroonini. Siiski ei kavatse Swedbank Raasukese kinnitusel Lätist tagasi tõmbuda. 

Kommentaarid

Erkki Raasuke
Swedbanki finantsjuht:

Baltikumi majanduskeskkond on stabiliseerunud. Usun, et suurimad riskid on Swedbanki jaoks möödas. Endiselt on aga risk, et üldine majanduskeskkond mingil põhjusel halveneb uuesti.
Euroopa riikide majandustel on ülesandeid praegu küll ja küll. Kui rääkida neist riikidest, kus Swedbank tegutseb, siis on riskid kõrgemad Lätis ja Ukrainas.

Priit Perens
Swedbanki Eesti direktor:

Usume, et Eestis majanduskeskkond tervikuna stabiliseerub või pigem paraneb. Prognoosime, et kui väliskeskkonnas šokke ei tule, ei saabu ootamatusi ka sisekeskkonnas. Seda eeldusel, et euro-otsus on ikka positiivne. Kui Eesti eurot 2011. aasta algul ei saa, pole põhjust investeeringute lainet oodata.

Samas ma ei usu, et keegi teeb otseselt negatiivseid otsuseid euro edasilükkumise tõttu. Probleem on aga, et euro edasilükkumine mõjutab negatiivselt usaldust ja tarbijakindlust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles