Islandi väikelinn Vik, mis paikneb sügavas mäekurus lumiste mägede jalamil, on saareriigi dramaatilisemaid ja ohtlikemaid elupaiku üldse - nagu tunnistab ka Katla vulkaanist pärinev mustjas laavaliiv mererannas.
Vulkaan tõi Islandile katarsise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katla on Eyjafjallajökulli vulkaani suur ja võimas naaber. Euroopa lennuliikluse seiskamiseks ligi nädalaks ajaks piisas aga ka tema väikevenna raevuavaldusest.
Katla on Islandi aktiivsemaid vulkaane ja minevikutrende silmas pidades ongi viimane purse veidi hilinenud. Mõnede geofüüsikute arvates võib päästikuks taaskord olla Eyjafjallajökull, sest niiviisi on ta oma võimsale kaaslasele mõjunud juba viimased tuhat aastat.
Paljude islandlaste jaoks kujutab maa-aluste jõudude ärkamine teatud katarsist olukorras, kus silmitsi seistakse 2008. aastal riigi majanduse laastanud kriisi tagamaade ja tekitajatega.
Pärast seda, kui Island end mõneks ajaks hiiglaslikuks riskifondiks moondas, toob vulkaanioht saare 320 000 asukat justkui maa peale tagasi.
«Pärast kriisijärgset lõputut eneseanalüüsi on nüüd teatud solidaarsustunne tagasi tulnud,» ütles Islandi populaarseimaid telesaatejuhte Egill Helgason.
Islandi president Olafur Grimsson ütles sel nädalal, et «Katla purse jõuab iga hetkega lähemale».
«Euroopa Valitsused ja lennuametid kõikjal maailmas peaksid hakkama selleks valmistuma,» ütles ta uudisagentuurile BBC.
Presidenti on süüdistatud ka inimeste hirmutamises ja paanika tekitamises. Turismitööstus näiteks kardab, et Island selle apokalüptilise hoiatuse tõttu külastajate poolt kuivale jäetakse.
Islandi Ülikooli vulkanoloog Pall Einarsson ütleb, et kuigi Eyjafjallajökull võib tõesti oma naabri äratada, ei ole nende kahe vahel siiski «otseühendust» ning Katla aktiviseerumisest praegu märke pole.
«Pelgalt selle põhjal, et asjad minevikus teatud viisil on arenenud, ei saa ikka tulevikku ennustada,» ütles ta.
Einarssoni sõnul ei ole selge ka see, kui võimas Katla purse tulla võiks. «Katla võib tekitada tõelise katastroofi. Või ka lihtsalt väikese vaatemängu,» ütles teadlane.
Suure purske korral ei kannataks loomulikult vaid Island, vaid suur osa maailmast. Viki 300 elaniku jaoks on kaalul aga kõik.
Kui vulkaani katva Myrdalsjokulli liustiku alt magmat voolama hakkaks, ei pruugiks sulaveed linnast midagi alles jätta. Turvaliseks peetakse linnas vaid valgekslubjatud seintega kirikut orunõlval. Linnakese poole kohaga tuletõrjeülem Ivar Pall Bjartmarsson on riski suhtes pragmaatiliselt häälestatud. «Me oleme kogu elu selle ohu keskel mööda saatnud ja meie seda mäge ei karda,» ütles ta.
Islandi standardite järgi on Eyjafjallajökulli purse suhteliselt väikest laadi, kuid lennuliiklusele mõjus halvavalt just see, et tuhk osutus väga peenikeseks ja tuul puhus tugevasti ida suunast.
Tuhapilv troonib mäetipus ka täna, kuid kõrgetesse õhuvoogudesse, mis seda varasemalt Euroopa poole kandsid, see enam ei küüni.
Tuulte muutudes suleti eile esmakordselt ka Reykjaviki lennujaam, kuid üldiselt ei ole elu Islandil häiritud. Pikemaks ajaks sai rikutud vaid ribake rannikuäärset põllumaad Eyjafjallajökullist ida pool.
See pole esimene kord, mil Island ka merede taga pahandust on tekitanud. Laki-nimelise vulkaani purse aastal 1780 rikkus viljasaake kogu Euroopas. Ajaloolaste hinnangul võis see aidata kaasa poliitiliste tingimuste loomisele, mis vallandasid Prantsuse revolutsiooni.
«Meil tuleb see katastroofide eksportimine juba päris hästi välja,» ütleb telemees Helgason.
Viki tuletõrjepealik Bjartmarsson leiab, et ka ülejäänud maailm peaks vulkaanidega koos elamise kunsti selgeks õppima. «Ma ei ole küll uhke kõigi nende katkestuste üle, kuid süüdi ma end ka ei tunne,» ütleb ta. «Loodus on loodus ning tema vastu ei saa.»