Ministeerium: majandusaktiivus välisturgudel on tõusnud

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autokaubandus näitab elavnemise märke.
Autokaubandus näitab elavnemise märke. Foto: Arved Mägi / Virumaa Teataja

Veebruaris kiirenes ekspordi kasvutempo jaanuariga võrreldes üle kahe korra, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on selle taga madal võrdlusbaas, kuid ka majandusaktiivuse kasv välisturgudel.


Kuigi tugeva kasvu taga on ennekõike eelmise aasta madal võrdlusbaas, võib täheldada ka majandusaktiivsuse tõusu välisturgudel, mis suurendab nõudlust Eesti kaupade järele. Seda kinnitab ministeeriumi hinnangul ka jaanuarikuust viiendiku võrra suurem eksport.

Üle pika aja kasvas aastaga ka impordi maht (9 protsenti), hindade tõusu tõttu oli reaalkasv aga vaid 3 protsenti. Kuises võrdluses suurenes import 12 protsenti. Tänu ekspordi ennakkasvule impordi ees muutus kaubavahetuse bilanss esmakordselt positiivseks 138 miljoni krooniga.

Seda võib ministeeriumi hinnangul pidada esialgu ühekordseks nähtuseks, mille taga oli varasematel perioodidel sissetoodud mineraalsete kütuste suuremahuline väljavedu.

Veebruaris kasvas mineraalsete toodete eksport aastataguse perioodiga võrreldes peaaegu 2,5 korda. Kiire kasvu taga oli eelkõige naftasaaduste väljaveo järsk uurenemine, samas oli ka elektri eksport kaks korda suurem kui aasta varem.

Mineraalsed kütused tõusid Eesti tähtsaimaks ekspordiartikliks juba 2009. aasta detsembris, selle aasta veebruaris ulatus nende osatähtsus koguekspordis juba 30 protsentini. Samal ajal kasvas puidu ja puittoodete eksport aastases võrdluses veerandi ulatuses.

Ligi viiendiku võrra oli suurem muude tööstuskaupade (sh mööbel ja selle lisandid, puitmajad), puitmassi ja pabertoodete ning plast- ja kummitoodete väljavedu. Enam ui kümneprotsendilist kasvu näitasid veel paljud teised kaubagrupid, kuid masinate ja seadmete ning metalli ja metalltoodete eksport püsis veel langustrendil.

Ka impordis olid veebruaris suurima osatähtsusega mineraalsed tooted (23 protsenti), nende sissevedu kasvas aastaga ligi poole võrra. Tugev kasv oli veel puidu ja puittoodete ning plast- ja kummitoodete impordil. Üle pika aja suurenes aastases võrdluses masinate ja seadmete, metallide ja metalltoodete ning transpordivahendite sissevedu. See annab märku mõningasest nõudluse kosumisest nii siseturul kui ka eksporditurgudel.

Märtsis on prognooside kohaselt oodata kaubavahetuse mahtude edasist kasvu, sest aastatagune võrdlusbaas on endiselt madal. Meie olulisemate kaubanduspartnerite
majandususaldusindeks on jätkuvalt tõusuteel. Soomes, Rootsis ja Saksamaal jõudis märtsis majandususaldus juba ajaloolisest keskmisest kõrgemale. Märtsis oli Eesti
Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud tööstusettevõtete kindlustunde indikaator samuti märgatavalt paranenud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles