Eesti piimatoodete eksport Venemaale kasvab kiiresti

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E-Piima Põltsamaa meierei on suuruselt teine-kolmas juustu eksportöör Venemaale. Pildil on meierei uus juustuliin, mis hakkas tööle veebruaris.
E-Piima Põltsamaa meierei on suuruselt teine-kolmas juustu eksportöör Venemaale. Pildil on meierei uus juustuliin, mis hakkas tööle veebruaris. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tere piimatööstus veab iga kuu sada tonni värsket kaupa Peterburi ja Moskva kauplustesse, see on üks väike osa Eesti toiduainetööstuse edukast Vene-ekspordist, mis kasvas mullu ka hoolimata masust ja rubla devalveerimisest.

Statistikaameti andmeil kasvas toiduainete eksport Venemaale mullu peaaegu kõikides valdkondades. Piimatoodete ekspordimaht oli mullu ligi 330 miljonit krooni ehk rohkem kui veerandi võrra suurem tunamullusest.

Kaks kolmandikku Eesti piimatoodete ekspordist moodustas juust, aga Venemaale lähevad taas ka värsked piimatooted. Tere juhatuse esimehe Taavi Tootsi sõnul on jogurtit, hapukoort ja kohupiimakreemi Peterburi müüdud pool aastat. Iga kuuga on Tere müük kahekordistunud, märtsis ületas seda sorti kauba müügimaht sada tonni. Ettevõtte uus müügipaik on Moskva.

Eesti toidukraam hinnas


Toots märkis, et Piiteris on punased pakid saada umbes sajas poes, Moskvas umbes 50 kaupluses. Uue kaubana hakkas Venemaale minema ka keefir.

«Traditsiooniliste piimatoodete müük Venemaale läheb väga hästi, sest alustasime nullist. Me ei ole sel aastatuhandel nii hästi müünud kui tänavu märtsikuus,» ütles Toots.

Tere toodete hinnatase on Venemaal tolli ja transpordikulu pärast kõrgem kui Eestis, aga ettevõtte marginaal on parem. «Vene rahvas hindab Baltikumi, eriti Eesti toodet vana nostalgia järgi suhteliselt kvaliteetseks,» lausus Toots. «Müüme Venemaal Eesti omadega identseid tooteid, isegi eestikeelne kiri on paki peal. Eritooteid pole veel teinud, sest mahud on selleks liiga väikesed.»

Tootsi sõnul on Tere aastaga eksporti kasvatanud kaks ja pool korda. Tähtsad ekspordimaad on veel Soome, Läti ja Leedu.

«Välismaal toodab tehas 24 tundi ööpäevas, meie teeme ühe vahetusega terve Eesti kauba ära, eksport on väga oluline, et olla efektiivsem ja konkurentsivõimeline Eestisse tulevate suurtööstustega,» lausus Toots.

Tere kodumaise konkurendi Maagi piimatööstuse juht Valdis Noppel märkis, et Vene ametnikud said just tootmise sertifitseerimisega ühele poole. Värske piimakaubaga loodab firma Venemaale minna sügisel, kui idanaabri enda tootmine enam nõudlusele järele ei tule.

Noppeli sõnul võiks Venemaale müüa kuni 15 protsenti tootmismahust, enamat soovida oleks liiga riskantne.

«Venemaast ei saa kindlasti meie tootmise põhitala, aga oleme Vene turust huvitatud, kuigi riskid on seal suuremad, sest äri Venemaal ei sõltu äripartnereist, vaid jumal teab millest,» lausus Noppel.

Valio Laeva meierei müüb Venemaale jogurtit ja kohupiima. Soome firmal on Venemaal esindus, kes ka Eestis toodetu müüki vahendab. Põhiline müügiartikkel on Võru tehases tehtud juust. Võrus toodetud kümnest juustukangist neli läheb idanaabri lauale.

«Mullu oli eksport Venemaale edukas. Parandasime olulisel määral Atleet juustu turustamist Moskvas ja Peterburis ning tänu sellele suutsime võrreldes 2008. aastaga müüki Venemaale kahekordistada,» sõnas Valio Eesti ekspordidirektor Elari Ollik.

Juustul krõbe hind


Estoveri ekspordijuht Tõnu Raudsepp märkis, et juustu eksport  Venemaale läheb iga kuuga aina paremini. Mullu kahekordistas Estover juustu müüki Peterburi ja Leningradi oblastisse.

Raudsepa sõnul hakkab müüki aga piirama eestimaise piima hulk – seda ei jätku, et idanaabri aina kasvavat juustu­isu rahuldada.

«Imporditud Eesti juust on Venemaal kallim kui Saksa juust,» lausus Raudsepp. «Ajalooliselt Eestiga seotud Peterburi tarbija hindab sedavõrd hästi meie juustu.»
Iga kolmas Estoveri Rannu meierei juustukera sõidab praegu Venemaale.

Piimatoodete ekspordimaht Venemaale oli mullu 330 miljonit krooni. Veel paremini läksid kaubaks elusloomad, neid müüdi mullu Venemaale 339 miljoni krooni eest.

Liviko hakkas Venemaale likööri kõrval ka Viru Valget müüma

Mullu vähenes kõige rohkem alkoholi ja jookide eksport Venemaale. Müügimaht vähenes aastases võrdluses 900 miljonit krooni. Mullu müüdi Venemaale alkoholi ja muid jooke 762 miljoni krooni eest.

Statistikaameti väliskaubandustalituse analüütik Riina Kerner märkis, et alkoholi ärakukkumiseta ei oleks toiduainete eksport Venemaale vähenenud, sest ülejäänud toidukaubad tegid suurema või väiksema tõusu.

Kerner oletas, et alkoholi ekspordi vähenemise põhjuseks oli reekspordi vähenemine. Samal arvamusel on Liviko juht Janek Kalvi.

«Ära kukkunud on ilmselt transiit, mingi kaup, mis on toodud Eestisse näiteks maksumärgistamiseks,» hindas Kalvi.

Liviko eksport vähenes mullu ligi viiendiku võrra. Kalvi sõnul olid selle põhjuseks majandussurutis ja rubla devalveerimine. Tänavu loodab Liviko 2008. aasta ekspordimahte korrata – umbes 400 000 liitrit, väärtusega ligi kümme miljonit krooni.

Peamiselt müüb Liviko Vana Tallinna, aga sellest aastast läheb Venemaale ka Viru Valge. «Koputan kolm korda lauale ja sülitan üle õla, sest tundub, et Venemaa majandus kosub. Liviko rõõmustab Vene ekspordi kasvu üle,» lausus Kalvi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles