Euroopa Liidu uus siseturu volinik pöördus Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standardite Nõukogu poole ultimaatumi-stiilis reformiettepanekutega, vihastades raamatupidajaid ning purustades ilmselt niigi haprad koostöölootused.
Euroliit üritab maailmale raamatupidamist õpetada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma pöördumises, mis nägi välja kui Brüsseli-poolne võimuhaaramiskatse, andis Michel Barnier mõista, et Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) rahastamine võib sõltuda selles, kas viimane nõtkutab põlvi Euroopa Komisjoni poliitilise surve ees ning muudab oma töökorraldust vastavalt nende soovidele.
Barnier käis oma mõtteavalduse välja Londonis toimunud juhtivate raamatupidamis-spetsialistide ja regulaatorite kohtumisel ning tekitas asjatundjate ridades ülimat hämmingut, pannes IASB sõltumatuse küsimärgi alla ajal, mil maailmas on käimas üliolulised läbirääkimised rahvusvaheliste raamatupidamisreeglite kogumi üle.
G20 riigid toetasid möödunud septembris üksmeelselt kvaliteetsete raamatupidamisalaste standardite kehtestamise algatust rahvusvahelisel tasandil, et parandada kapitalivoogusid ning kärpida vastukaaluks finantskriisile piiriüleste vahetustehingute kulusid. Üksmeele saavutamine on aga muutumas üha keerukamaks.
Olukorra teeb teravaks see, et paljude Euroopa poliitikute arvates tuleks regulaatoreid usalduse tagamiseks rohkem IASB juhtimisse kaasata, et muuta raamatupidamine finantsstabiilsuse tagamise vahendiks.
Raamatupidajad ja ärijuhid - eriti USAs ja Jaapanis - vaidlevad aga sellele vastu ning väidavad, et raamatupidajaid ei tohi allutada regulaatorite sekkumistele, vaid nad peaksid jääma oma liistude juurde: andma täpseid hinnanguid firmade väärtuse ja hetkepildi osas.
Koosolek, kus arutati IASB edasise finantseerimise küsimusi, kujunes väga pingeliseks ning Barnier ütles kõige selle keskel, et «finantseerimise ja juhtimise küsimused võiks omavahel siduda».
«Me soovime, et IASB juhatusse kaasataks rohkem emitente - rohkem panku ja ettevõtteid - ning rohkem usaldusväärseid regulaatoreid,» ütles ta.
Barnier lisas, et on «liiga vara» eeldada, et EL tõstab oma iga-aastast sissemakset IASB eelarvesse (mis hetkel on 6,5 miljonit dollarit). Veelgi enam, Brüssel pidavat plaani oma finantseering üldse üle vaadata - ja teha seda igal aastal uuesti.
Mõjukate raamatupidajate ja audiitorite sõnul võib Barnier' ultimaatum Brüsseli USA ja Aasiaga tülli ajada ning rahvusvahelise koostööprotsessi rööbastelt paisata.
IASB poolt koostatud rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid (IFRS) kasutavad enam kui 110 riiki, sealhulgas valdav osa Euroopat ja Aasiat. USA firmad lähtuvad senini headest raamatupidamistavadest (GAAP), kuid regulaatorid kaaluvad siiski IFRSi kehtestamist.