Norralaste krundiostud ärritavad kohalikke Lapi maakonnas

Mari Kamps
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kilpisjärvi küla (vasakul) ja paremal paistab Saana tundruala.
Kilpisjärvi küla (vasakul) ja paremal paistab Saana tundruala. Foto: Wikimedia

Norralased on ostnud Soomes Kilpisjärvil omale maakodude ehitamiseks sadakond krunti, see ärritab eramukrundita jäänud kohalikke.


Enontekiö vallajuhi Pentti Keskitalo sõnul on positiivne, et norralased tulevad üle piiri Soome ja kulutavad oma raha kohalike heaks, vahendas MTV3.

Keskitalo väitel poleks näiteks praeguse suurusega kaupluse ülalpidamine külas võimalik ilma norralastest puhkajateta, sest nende osakaal käibes ulatub 95 protsendini.

Samal ajal, kui Saana tundruala lähistele on juba kerkinud kümneid norralastele kuuluvaid maakodusid, on kohalikel olnud raskusi krundi ostmisega eramu ehitamiseks.

Näiteks Risto Raivio pidi ehitama oma eramu norralastest puhkajate seas populaarsesse piirkonda, kuna ühepereelamute ehitamiseks vabu krunte polnud.

Enontekiö vald lubas mõõta välja eramute ehitamiseks mõeldud asumis paarkümmend krunti. Lisaks maatükkide nappusele tekitab kohalikes kahtlusi see, kas piirkonna ainulaadne loodus norralaste tegevusele ikka vastu peab.

«Kui need norrakad hakkavad loodust ei ümber kujundama, siis see teeb küll murelikuks. Randu on hävitatud ja keelatud kohas on puid maha võetud. Lisaks sellele mürisesid ka norralaste mootorkelgud,» rääkis Raivio.

Mõne norralase arvates jätkub Saana tundruala lähistel ruumi küll. «Mõistan, et kõigile ei meeldi elanike arvu suurenemine, kuid ruumi siin on ja kaunist loodust jätkub ka,» kommenteeris Põhja-Norras Tromsø linnas elav Leif Braathen.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles