Masu võttis oma osa ka Eesti tippjuhtide palgast
3. aprill 2010, 09:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raha kokkuhoidmise vajadus mõjutas mullu nii ministrite kui ka enamiku riigifirmade juhtide palkasid – neil tuli leppida varasemast väiksema sissetulekuga.
Kui mõnes riigiasutuses mullu palk isegi tõusis, siis riigifirmade juhtide seas oli see haruldane nähtus ning üle poole neist teenis vähem kui 2008. aastal.
«Eks majanduslangus kainestas meid kõiki ja keegi enam arutult raha ei raiska,» vastas riigifirmade juhtide seas suurima palgalanguse alla neelama pidanud Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik küsimusele, kuidas ta mullu üle 300 000-kroonise palgakärpe üle elas.
26,4-protsendine langus oli firmajuhi sõnul tingitud sellest, et saamata jäi preemia 2008. aasta tulemuste eest. «Otsustasime nii vaatamata sellele, et teenisime 2008. aastal tegelikult väga korralikku kasumit,» selgitas Loik. Ta lisas, et palka vähendati kõigil töötajail kümnendiku võrra ning juhatus tahtis olla eeskujuks.
Kõige rohkem teenib riigifirmade juhtidest endiselt Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive, kelle töötasu tegi mullu isegi pisikese, 0,7-protsendise hüppe üles. Samal ajal vähendati aga mullu kaudselt ülejäänud Eesti Energia töötajate tasu nn lisahüvede arvelt.
«Põhipalka me ei vähendanud,» kinnitas Liive. «Rääkisime ametiühingutega läbi soodustuste vähendamise osas. Mõnes kohas see õnnestus, mõnes mitte.»
Küsimusele, kas Eesti Energia juht ise ka mingitest soodustustes ilma jäi, vastas Liive kärmelt, et tal selliseid asju pole.
«Ütlesin selgelt, et kui vähendame põhipalka, vähendan enda oma esimesena,» sõnas Liive. «Vähendasime püsikulusid 400 miljonit krooni, millest väiksem osa olid tööjõukulud ning põhipalka ei pidanud enam kärpima.»
Suurim palgatõus, 11 protsenti, oli mullu Vedelkütusevaru Agentuuri juhil Alan Vahtil. Sellele leidub aga ka loogiline seletus – tõusmine karjääriredelil. Nimelt sai temast möödunud aasta aprillis juhatuse esimees, kelle palk on juhatuse liikme omast mõnevõrra suurem.
Kui palgateemat riigiasutuste vaatevinklist vaadata, sai mõni sealne juht mullu ikkagi tunamullusest rohkem. Näiteks võib tuua töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli, kelle töötasu tõusis 53 000 krooni võrra.
Töötukassa nõukogu esimees Tarmo Kriis ütles, et Paaveli sissetulek kerkis lisatasu arvelt, mida maksti kahe tööturuasutuse – tööturuameti ja töötukassa – liitmisega kaasnenud ülesannete tulemusliku lahendamise eest.
Küll aga mõjutas raha kokkuhoidmise vajadus kõigi ministrite palkasid – nende sissetulekud vähenesid enamasti 13 protsendi võrra. Kõige napimalt vähenes põllumajandusministri töötasu. Tema teenis mullu 711 600 krooni, mis oli 2008. aasta teenistusest vaid veidi üle kahe protsendi võrra väiksem summa.
Ministeeriumide kantsleritest teenis mullu taas enim kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles, seda hoolimata järsust, ligi 18-protsendilisest palgalangusest. Talle järgnes rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak, kellele mullu maksti 707 760 krooni.