Šveitsi suurpanga Credit Suisse'i 400 juhtiva töötaja vahel jagatakse eile kulmineerunud spetsiaalse boonusteprogrammi raames välja enam kui 3 miljardit Šveitsi franki.
Šveitsi pangal jagub boonusteks miljardeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Panga tegevjuht Brady Dougan saab viieaastase preemiaprogrammi tulemusena endale 1,3 miljonit aktsiat. Eilse börsipäeva lõpuks maksis Credit Suisse'i aktsia 54,35 franki ning seega teenib Dougan ilmselt 70 miljonit franki ehk 49 miljonit eurot - lisaks 2009. aasta 19,3 miljoni frangi suurusele aastapalgale.
Suuruselt teine summa - 37 miljonit franki - läheb investeerimispanganduse osakonna juhatajale Paul Calellole, personaalpanganduse juht Walter Berchtold teenib 34 miljonit.
Täpsed summad sõltuvad panga aktsia hinnast 23. aprillil, mis on esimene päev, mil skeemi läbi omandatud aktsiaid müüa võib. Päev enne seda avaldatakse panga esimese kvartali tulemused. Credit Suisse rõhutas, et töötajad maksavad saadud summadelt vastavalt oma alluvusaladele ka makse. Maksudeks hoitakse kogusummast kinni ligikaudu 1 miljard franki.
Uudis tipp-pankuritele sülle langenud rikkusest õhutab värskelt üles kriitika finantsteenuste sektori liigsuurte töötasude aadressil. Alles paar päeva tagasi selgus, et Dougani palganumber oli pangajuhtide seas Euroopa suurim ja esimeste hulgas ka kogu maailma lõikes.
Credit Suisse'i tasustamisskeemide puhul makstakse boonused suures osas tagant järele, nii aktsiates kui sularahas. Samuti on neid võimalik tagasiulatuvalt tühistada. 2004. aastal nõudis pank oma juhtivatelt töötajatelt, et nad oma palga töötulemustest sõltuva osa preemiaprogrammi osakutena välja võtaksid, eesmärgiga suurendada motiveeritust ning vältida kaadri voolavust.
Skeemi käivitas panga omaaegne juht, nüüd UBSi tüüri juures seisev Oswald Grübel veidi aega pärast John Macki tagandamisest investeerimispanganduse kaasesimehe kohalt ning Dougani edutamist sellele ametipostile. Kuigi skeemi kallal on läbipaistvuse ja õigluse nimel kõvasti vaeva nähtud, põhjustab ta tänases majanduskliimas pangale tõenäoliselt palju piinlikkust ja kohmetust.
Erinevalt aga näiteks JPMorgan Chase'i, UBSi ja Deutsche Banki analoogilistest programmidest olid Credit Suisse'i boonuste suurused seotud ka investoritele teenitud kasumitega. Pankade aruannetest selgub, et kõige enam kasumeid tõi aktsionäridele mullu JPMorgan, kellel oli tihedasti kannul Credit Suisse. Ülejäänud pangad tekitasid investoritele vaid kahjumeid.
Copyright The Financial Times Limited 2010.