Elering: Kesk-Euroopa elektrivõrgu sagedusalaga liitumine ei saa toimuda enne 2025. aastat

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elekteriettevõtjad peavad elektriohutust puudutavaid eelnõusid praagiks.
Elekteriettevõtjad peavad elektriohutust puudutavaid eelnõusid praagiks. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Eile avalikustati Eesti, Läti ja Leedu süsteemihaldurite Elering, Augstsprieguma Tīkls ja Litgrid tellitud Rootsi Gothia Poweri uuring, millest selgub, et Baltikumi ühendamine Euroopa elektrisüsteemiga on keeruline protsess, kuid tehniliselt ja juriidiliselt võimalik.

Eleringi kommunikatsioonijuhi Ain Kösteri sõnul annab Balti elektrisüsteemihaldurite poolt tellitud sünkroonühenduse uuring Balti riikide valitsustele aluse põhimõttelise otsuse langetamiseks Baltimaade elektrivõrkude lahtiühendamiseks sünkroontööst Venemaa elektrisüsteemiga ja ühendamiseks Kesk-Euroopa süsteemiga.

«Uuringu olulisim järeldus on, et sünkroniseerimine Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga on tehniliselt teostatav. Vajalike investeeringute hulgas on seejuures üsna palju selliseid, mida tuleks mingil ajal teostada ka ilma otsest ümberühendamise eesmärki omamata. Samuti kinnitas uuring varasemat hinnangut, et uue suure ühikvõimsusega reaktoriga tuumaelektrijaama võimalik ehitus Leetu või Kaliningradi ning liitumine Kesk-Euroopa sünkroonalaga on olemuslikult vastandlikud protsessid,» kirjutas Köster kommentaaris.

Sõltumata sellest, milline konkreetne tehniline lahendus Kesk-Euroopa sagedusalaga ühinemiseks valitakse, ei toimu sünkroonala vahetus Kösteri sõnul enne 2025. aastat.

«Sealjuures tuleb Läti, Leedu ja Poola partneritega läbi rääkida sünkroonala vahetuse rahastamismudel ehk see, kuidas jagunevad vajalike tegevuste kulud. Üheks konkreetseks eesmärgiks on saavutada projektile Euroopa Liidu poolset finantstoetust, kuna tegu on oma olemuselt Euroopa Liidu energiaeesmärkide saavutamiseks vajaliku projektiga,» selgitas Köster, lisades, et projekti edasised tegevused sõltuvad muu hulgas oluliselt sellest, kuidas õnnestuvad kõnelused Kesk-Euroopa riikide ning Venemaaga ning uuringut tuleb tutvustada kõikidele seotud osapooltele, nagu ministeeriumid, regulaatorid, Euroopa Komisjon ja Kesk-Euroopa elektrisüsteemihaldurid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles