Baltimaade ja Põhjamaade ärikinnisvaraturg liigub vastassuundades
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Colliers International Advisorsi ärikinnisvara osakonna juht Tarmo Kalviste kommenteeris Postimehe Kinnisvara- ja Ehituse erilehes ärikinnisvara suundi Baltikumis, Soomes ja Rootsis.
Kui Baltimaades toimub kinnisvaraturul aktiivne arendus ja turg on tõusuteel (Läti, Leedu) või kiire tõus stabiliseerub (Eesti), siis Põhjamaades on olukord vastupidine – turg jaheneb ja arendustegevus aeglustub.
Investeeringute suhtes on Põhjamaade turg olnud viimastel aastatel stabiilne. Märkimisväärse osa investeeringutest on teinud välisinvestorid (Inglismaa, Norra ja Ameerika). Investeeringute maht on olnud aastate jooksul kerges kasvus, Baltimaades mõõdukalt kiires kasvus.
Bürood: Põhjamaade turg on jahenemas. Kuigi nii Helsingis kui Stockholmis jätkub arendustegevus, peavad arendajad üürnike meelitamiseks tegema pingutusi. Liikumine toimub vanemalt üüripinnalt uuemale, mis suurendab vakantsust just madalama kvaliteediga hoonetes. Põhjamaades on majandus aeglustunud ja kiiret suunamuutust ei ennustata. Baltimaades on majanduskasvuga seoses nõudlus kasvanud, seega vabu pindu jääb vähemaks.
Kaubandus: Põhjamaades olulist muutust käibes pole täheldatud, aga seoses majanduse jahenemisega ollakse ettevaatlikud. Nii investorite kui kaupmeeste usk kasvavatesse mahtudesse on löönud kõikuma. Baltimaade kaubanduses on käibed tõusnud, uute kaubanduspindade projektid on arendajate laual ja lähiaastatel planeeritakse regiooni uusi keskusi. Kaubanduskeskuste vakantsus Baltimaades on minimaalne ja nõudlus uue pinna järele kasvab.
Ladu, logistika: Põhjamaade ettevõtted otsivad väljundeid kulude kokkuhoiuks, osa firmasid on kolinud pealinnadest eemale, kus üüritase ja tööjõukulud on madalamad. Soome ettevõtted näevad Eestit arvestatava alternatiivina.
Põhjamaadele vastuoksa on Baltikumis vakantsid vähenemas. Meie põhiliste kaubanduspartnerite Põhjamaade turgude jahenemisega seoses on ettevaatlikumad ka kohalikud tootjad.
Põhjanaabrid on efektiivsed lahenduste leidmisel büroopinna säästlikumas kasutamises. Näiteks on Soomes asuv emaettevõte määranud selged piirid büroopinna suuruse osas – üks töökoht hõlmab 9 m2.
Kasutatakse uudseid siselahendusi, otsitakse hooneid, kus näiteks nõupidamisruumid on võimalik üürida hoone omanikult, et mitte maksta ruumide eest, mis pole pidevalt kasutuses jms. Selliselt saavutatakse märkimisväärne kokkuhoid bürookuludelt.
Märksõnadeks on ka energiasäästlik ehitus ning ökonoomsete kütte- ja kliimasüsteemide juurutamine. Järjest rohkem juhitakse tähelepanu lisaks üüritasemele kõrvalkulude suurusele.