Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Äriuudised

:

Tallinn vs Tartu: kus on parem elada?

Eesti kahe suurema linna, Tallinna ja Tartu elukallidust võrreldes selgus, et tallinlane peab maksma tartlasest palju rohkem ka selliste elementaarsete teenuste nagu vee ja kaugkütte eest, veendus  Nils Niitra.

Pelgalt vee ja kanalisatsiooni ning sooja eest tasumine toob Tallinna korterielanikule aastas tartlastega võrreldes tuhandeid kroone lisakulu, rääkimata töölejõudmise teekonna pikkusest ja hommikustes ummikutes istumisest.

Kui vesi ja kanalisatsioon on Tallinnas kolmandiku ja kaugküte veerandi jagu kallimad kui Tartus, siis palk oli Tartu linnas värskeimatel, 2008. aasta andmetel vaid 6,7 protsendi jagu väiksem. Samas on ka tööpuudus Tartus juba pikka aega väiksem kui Tallinnas ning seetõttu ei saa väita, et pealinnas leiab lihtsamini tööd.

Lisaks kinnitasid Selveri ja Maxima kaubanduskettide esindajad, et toidukaupade osas hinnapoliitika Tartus ja Tallinnas põhimõtteliselt ei erine.

Mõistlik ja küsitav põhjus


Paljud Tallinna kalliduse põhjused on objektiivsed, näiteks kesklinna kaugus äärelinnast, mis muudab inimeste teekonna tööle kulukamaks ja aeganõudvamaks. Arusaadavalt on Tallinnas ka kallimad kesklinna parkimistariifid, sest suuremas linnas vajab kesklinna autostumine ka tõsisemat piiramist – iseasi, kui palju rohkem.

Sugugi nii lihtne pole leida vastust küsimusele, miks on Tallinnas kallimad näiteks toasoe ja vesi-kanalisatsioon. Lihtsa loogika kohaselt peaks need olema sama kallid või odavamadki kui Tartus, sest suures linnas on rohkem kliente.

Tegelikult määravad palju võimude varasemad poliitilised otsused ja/või sooja- ja veeettevõtte juhtide tegevus. Tartu Veevärgi juhi Toomas Kapi väitel on ettevõte investeerinud ühe elaniku kohta rohkem kui Tallinna Vesi, aga sellest hoolimata suudab veevärk pakkuda odavamat hinda ja teenib kasumit. Siin tulebki mängu poliitika – Tallinna Vesi läks lääne kapitali omandisse, aga Tartu jättis veevärgi enda kätte. Nii hoiavad Tartu poliitikud loomuliku monopoli enda kontrolli all, et mitte valijaid kõrgete hindadega välja vihastada.

Tallinna Küte on aga Fortum Tartu juhatuse esimehe Margo Külaotsa kinnitusel jätnud varem tegemata mõned investeeringud – näiteks kohalikule küttele ülemineku – ning eelistanud mugavalt gaasitoru otsas tegevust jätkata. Tallinna soojatarbija maksab selle mugavuse kinni.

11st võrreldud hinnast-maksust on kaks Tartus siiski kõrgemad kui Tallinnas. Need on taksoteenus ja kahetoalise korteri üür kesklinnas. Tallinnas on tohutu hulk taksofirmasid, mis võitlevad omavahel elu eest. Tartus on ettevõtteid vähem ja üldine takso kilomeetritariif oli kõigil firmadel pikka aega 12 krooni kilomeetrist.

Taksofirmade enda esindajad väidavad aga, et Tallinna eri piirkondade vahelised distantsid on oluliselt pikemad kui kompaktses Tartus ning ühe otsa pealt teenib pealinnas rohkem. Sellest ka Emajõelinna kõrgemad kilomeetrihinnad.

Tartu kõrgemaid korteriüüre seostavad kinnisvaraasjatundjad kesklinna väiksuse ja pakutavate üüripindade vähesuse, aga ka Tartu tudengirohkusega. Tudengid hoiavad ka masuajal Tartu kesklinna üüriturul elu sees. Samal ajal ületab pakkumine Tallinna kesklinnas endiselt nõudlust rohkem kui Tartus.

Tallinna abilinnapea Eha Võrk nõudis Postimehelt kirjalikke küsimusi ja vastas neile, et terves maailmas on elu suurlinnades ja pealinnades kallim kui teistes linnades. Maamaksust kõneledes rääkis Võrk õigustatult Tallinna maa kõrgemast maksustamishinnast, aga maksu teisest olulisest kujunemiskomponendist ehk maksumäärast kõneledes eelistas Võrk võrdlusele Tartuga võrdlusi Maardu ja Narvaga, kus see on veelgi suurem kui Tallinnas.

«Põhjus, miks Tallinnas maamaksumäära muudeti, oli individuaalelamupiirkondade kanaliseerimine, mille kulud tuleb katta Tallinnal,» teatas Võrk. Nüüd märgib abilinnapea õigusega, et Tartus on linnale kuuluv vee-ettevõte saanud taotleda investeeringuteks suuri summasid Euroopa Liidult, samas kui eraettevõtjate enamusosalusega Tallinna Vesi sellist luksust endale lubada ei saa.

Lisaks viitab Võrk, et veel kallimad on vesi ja kanalisatsioon Jõgeval, Kuressaares, Kohilas, Paides, Tapal ja Tõrvas. Abilinnapea loeb ette ka pealinna ümbritsevad vallad, kus vesi on tõepoolest kallim.

Tallinna soojahinnast kõneledes kinnitab Võrk, et seda ei saa omavalitsus kuidagi mõjutada. «Hinna kooskõlastab konkurentsiamet,» teatab ta.

Tartlastel lisakulud


Tartu abilinnapea Karin Jaanson tegeleb vähem Emajõe Ateena kiitmisega ja räägib, et tartlastel tuleb hoolimata vastavatud lennuliiklusele endiselt paljusid asju Tallinnas toimetada ja see toob lisakulu. Tallinnas on aktiivsele inimesele Jaansoni sõnul rohkem valikuvõimalusi. «Kui inimene valib Tartus töökoha ja see töösuhe lõpeb, siis teatud ametite kandjatel on valikud Tartus paraku piiratud,» lausub Jaanson.

Ehkki pealtnäha võiks Tartu odavama elu, väiksema kuritegevuse ja ka mitme hinnangu kohaselt üldse parema elukeskkonna kohaselt tuua linna elama rohkem tallinlasi kui minema viia tartlasi, näitab statistika siiski vastupidist. Tartust Harju maakonda kolinuid on juba aastaid olnud rohkem kui vastupidi liikujaid. Tõsi, lahkujate hulk on vähenenud. Kui 2004. aastal lahkus Tartust Harju maakonda 975 inimest rohkem kui sealt vastu tuli, siis 2008. aastal 407 inimest.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnad:TartuTallinnhinnad
Samal teemal
eesti energia juhi lahkumine
Sponsoreeritud artiklid
Viimased uudised
LUGEMISSOOVITUS
JuhtimineKõik
Firmablogid
48h populaarsemad teemad
Top lood
Top kommentaarid
TarbijaKõik
Valuutakursid
USD
0,802 EUR
GBP
1,264 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,108 EUR
RUB
0,017 EUR
=
Kursid seisuga: 26.11.2014
POSTIMEES.eeKõik
ArvamusKõik
MaailmKõik
TallinnCityKõik
Rada vabaks