Seeder: põllumajandust aitavad ühistegevus ja innovatsioon
26. märts 2010, 16:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles Olustveres toimunud seminaril «Põllumees kui tippjuht», et põllumajanduse võimalused on seotud ennekõike ühistegevuse, innovatsiooni ja tootearendusega.
Veel rõhutas põllumajandusminister kvaliteedi tõstmist ja nišitoodete väljatöötamist. Põllumajanduse arendamisel tuleb rohkem rakendada teadus- ja arendustegevust ning oluline on põllumajandustootjate ja teadlaste koostöö tulemuste rakendamine tootmises.
«Põllumajandussektori jätkusuutlikkuse seisukohalt on äärmiselt oluline kaasata sektorisse noori,» sõnas Seeder. Maapiirkondade jätkusuutlikkuse tagamisel on aga tema sõnul põllumajanduse kõrval oluline roll ka metsandusel, arvestades puidu kui taastuva ressursi potentsiaali materjali ja energiaallikana.
Suurema konkurentsivõime ja efektiivsuse saavutamine ei tohiks toimuda põllumajandustootmise intensiivsemaks muutmise kaudu ja keskkonna arvelt, rõhutas minister.
Oluline on jätkata toetusskeemidega, mis edendavad keskkonnasõbralike põllumajanduspraktikate kasutamist. «Arvestades, et keskkonnale ja paikkonnale suunatud meetmed on sisuliselt sotsiaalne leping, millega ühiskond ostab jätkusuutliku arengu tagamiseks vajalikku teenust, siis on oluline jätkata põllumajandustootjale saamata jäänud tulu ja täiendava kulu kompenserimist.
Tähtis on leida lahendus rahvastiku vähenemisest ja madalast asustustihedusest tulenevale teenuste väljavoolule maapiirkonnast. Kohalikku tasandit puudutavad otsused tuleb viia võimalikult lähedale kohalikule inimesele.
Eestis on 850 000 hektarit heas korras põllumaad, millest keskkonnasõbralikult on majandatud üle 450 000 hektari. Mahepõllumajandusega tegeletakse ligikaudu 100 000 hektaril põllumaal. Põllumajandustegevus on säilinud 350 000 hektaril ebasoodsas piirkonnas. Meil on ligikaudu 200 noortalunikku. Pooled loomakohtadest on renoveeritud ja ligikaudu 120 000 looma karjatatakse väljas.