Ministeerium: ekspordi kasv näitab välisnõudluse mõningast taastumist

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puitu hakkas rohkem välja minema.
Puitu hakkas rohkem välja minema. Foto: Peeter Langovits

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul oli jaanuarikuu ekspordi kasvu taga aastatagune ülimadal võrdlusbaas, samas võis täheldada ka meie peamiste kaubanduspartnerite nõudluse mõõdukat taastumist.


Import veel jaanuaris kasvu ei näidanud, sest siseturg kosub aeglasemalt, ent tarbijate kindlustunne jätkas tõusu. Aastaga kahanes kaupade sissevedu 3 protsendi võrra.

Sesoonsusest tingituna on jaanuaris ekspordi ja impordi mahud olnud tavapäraselt eelmise aasta viimasest kuust madalamad. Kuises võrdluses vähenes eksport 6 ja
import 16 protsenti.

Eeltoodud arengud aitasid taas alandada kaubavahetuse bilansi puudujääki, mis ulatus jaanuaris 0,5 miljardi kroonini. Nii eelmise aasta jaanuarist kui ka detsembrist oli väliskaubanduse defitsiit ligikaudu kolm korda väiksem.

Ekspordi kasvu toetasid enim mineraalsed tooted, mille väljavedu kasvas aastaga 2,5 korda. Kiiret kasvu mõjutas oluliselt eelmise aasta jaanuarist üle kahe korra kõrgem nafta maailmaturuhind. Ka elektri müük välisturgudele suurenes jõudsalt (kasv 50 protsenti).

Puidu ja puittoodete eksport kasvas aastaga veerandi võrra, millest võib välja tuua küttepuidu ja saematerjali peaaegu poole võrra suuremat väljavedu. Ligi viiendiku
võrra kasvas puitmassi ja paberi ning plast- ja kummitoodete eksport, kümnendiku ulatuses aga loomsete toodete eksport. Samas masinate ja seadmete müük välisturgudele oli endiselt languses.

Impordis toimusid ekspordiga sarnased muutused. Enim kasvas aastaga mineraalsete toodete sissevedu, kuid kasv jäi oluliselt madalamaks kui ekspordis. Masinate ja
seadmete import oli samuti viiendiku võrra madalam eelmise aasta jaanuarist.

Taas kiirenes transpordivahendite sisseveo langustempo (-41 protsendini). Jätkus madal nõudlus autode järele nii siseturul kui ka eksporditurgudel, aastatagust võrdlusbaasi tõstis ka sõjalaeva sisseost.

Veebruaris ekspordi kasv jätkub, sest seda mõjutab endiselt eelmise aasta madal võrdlusbaas. Samal ajal jätkas tõusu ka meie olulisemate kaubanduspartnerite
Soome, Rootsi ja Läti majandususaldusindeks, mis annab lootust impordinõudluse kasvule nendes riikides.

Jaanuaris teatas peaaegu viiendik konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud tööstusettevõtetest eksporttellimuste suurenemisest järgneva kolme kuu jooksul ja 60 protsenti ootas tellimuste jäämist tavapärasele tasemele. Ülejäänud ettevõtete ootused olid endiselt negatiivsed. Ka tööstusettevõtete kindlustunne on paranenud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles