Eurotsooni liidrid jõudsid eile õhtul kokkuleppele Kreeka päästepaketis, mis koosneb Rahvusvahelise Valuutafondi finantsabist ning eurotsooni liikmesriikide kahepoolsetest laenudest.
Eurotsoon jõudis Kreeka-abis kokkuleppele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Loodetavasti veenab see Kreeka riigivõlakirjade omanikke, et eurotsoon ei jäta Kreekat iial hätta,» ütles Euroopa Ülemkogu president Herman Van Rompuy. «Ülejäänud eurotsooni liikmed sekkuvad, kui ohtlik olukord tekib.»
Kokkuleppeni jõuti pärast seda, kui Prantsusmaal ja Saksamaal õnnestus omavahel päästeoperatsiooni üldpõhimõtted selgeks rääkida. Sisuliselt esitati Brüsselisse ELi tippkohtumisele saabunud eurotsooni liidritele kinnitamiseks Prantsuse-Saksa lepe.
President Nicolas Sarkozy ja kantsler Angela Merkel leppisid kokku, et koordineeritud eurotsooni laene ja IMFi abi pakutakse Kreekale vaid siis, kui nad «väga suurtesse raskustesse» satuvad. Varasemalt oli Prantsusmaa sellise karmi sõnastuse ja IMFi kaasamise vastu.
Van Rompuy sõnutsi läheb vajadusel käiku eurotsooni liikmete ja IMFi ühine päästemehhanism. Sarkozy lisas, et üks kolmandik rahast tuleks IMFist, kaks kolmandikku eurotsoonist.
Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet, kes IMFi osas varem skeptiline oli, jäi nüüd enda sõnul tehinguga «täiesti rahule», kuna Euroopa valitsustele jäi samuti osa vastutuskoormast.
Kokkulepe tuli sõna otseses mõttes viimasel hetkel, kuna eurotsoon oleks äärepealt võlgades liikmesriikide abistamise üle tõsiselt tülli läinud. Nüüd on lootust, et finantsturud ja euro hakkavad stabiliseeruma.
Abiandmise üle otsustaksid Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon, mis ühtlasi tagab, et kontroll pääsepaketi tingimuste üle jääb Euroopa Liidu kätesse. Saksa valitsus võitles aga välja klausli, et IMFi osa abipaketist on mahukas.
Lepingu tekstist nähtub, et abiandmises peab valitsema eurotsooni liikmete ühehäälne nõusolek, mis annab Saksamaale sisuliselt vetoõiguse.
Juhul, kui päästeoperatsioon käivitub, annavad eurotsooni liikmed laenu proportsionaalselt oma osakapitalile Euroopa Keskpangas, mis omakorda kindlustab, et Saksamaa panus on kõige suurem.
Keskpank teatas, et loobub oma plaanidest selle aasta lõpuks miinimumtagatiste nõuet tõsta.
See ootamatu liigutus võttis pressi Kreeka pealt veidi vähemaks, sest vastasel korral oleks nende riigivõlakirjad järjekordse reitingulangetuse korral keskpanga likviidsuskattest ilma jäänud.
Prantsusmaa ja Saksamaa on üritanud ELi-kaaslastele peale suruda ka uue «majandusvalitsuse» ideed, et euroliidu majanduspoliitikat tugevamalt koordineerida.
Briti ametnike sõnul muudeti leppe sõnastus hilisõhtul siiski ära ning majandusvalitsuse (ingl. k. economic government) asemel seisab seal nüüd sõna «majandusjuhtimine» (economic governance).
Nimelt hakkas peaminister Gordon Brown kartma, et satub euroskeptilise meedia turmtule alla, kui selline provotseeriv fraas lõppsõnastusse jääb.
Nagu ütles üks Briti diplomaat: «Peaministril õnnestus need sõnad ümber vahetada. Sest mingit võimu Brüsselile üleandmist ei tule ning riikide suveräänsuse kallale ei kiputa.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.