Eesti tahab karmimaid meetmeid euroala kriiside vältimiseks
24. märts 2010, 15:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti arvates vajab euroala tulevaste kriiside ärahoidmiseks karmimaid meetmeid, tagamaks et riigid peavad oma lubadusi majandust stabiilsena hoida.
Riigirahandusega hädas olev Kreeka on Euroopa Liidu lõhestanud. Osa ELi liikmesriike arvab, et euroala peaks Kreekale abikäe ulatama. Teiste meelest peaks seda tegema Rahvusvaheline valuutafond (IMF). Homme ja ülehomme kohtuvad liikmesriikide juhid Euroopa Ülemkogul ning püüavad kompromissi saavutada.
«Igal juhul peab võimaliku toetuse (laenud ja laenugarantiid) eelduseks olema eelarve- ja majanduspoliitikat korrigeeriva programmi elluviimine toetatava liikmesriigi poolt,» selgitas rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross Eesti seisukohta Kreeka küsimuses.
«Tulevikus, eurotsooni liikmena, peame olema valmis vajadusel ühistes initsiatiivides osalema (st laenu või garantiide andmises), kuid esmajärjekorras tuleb keskenduda selliste olukordade vältimisele,» lausus ta.
«Pooldame kiiret edasiliikumist kriisiennetuse küsimustes, kusjuures lahendused peavad toetama väljakujunenud turgu,» selgitas Ross. «Selleks, et tulevikus euroala liikmesriigi makseraskustega kaasnevaid probleeme paremini lahendada, tuleks kaaluda erinevaid variante ja viia läbi analüüs. Kindlasti peame tulevaste kriiside ärahoidmiseks tähtsaks tunduvalt siduvamate reeglite rakendamist stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide täitmiseks ja täitmise jälgimiseks.»