Ungari, kes esimese ELi liikmesriigina kriisiolukorras Rahvusvahelise Valuutafondi poole pöördus, palus Euroopa liidreid Kreeka valitsusele hingetõmbeaega anda ning aidata neil IMFi laenudele ligi pääseda.
Ungari palub Kreekale kaasa tunda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ungari peaminister Gordon Bajnai ütles, et on ise samas olukorras olnud ning lisas: «Kreeka vajab samasugust solidaarsust, nagu kogesime meie.» Ungari sai 2008. aastal IMFilt ja ELilt kahepeale kokku 25 miljardit eurot laenuraha.
Bajnai ütles Financial Timesile, et kui EL ise Kreekat aidata ei saa, tuleks Kreeka valitsusel kindlasti IMFi poole pöörduda. «Kui Euroopa Liidul hetkel abiandmiseks vajalikke institutsioone paigas pole ning kui selliste institutsioonide asutamiseks või mis tahes ühispingutuseks poliitiline üksmeel puudub, siis on IMF kreeklastele parem variant,» ütles ta.
Peaministri sõnul näitas Ungari kogemus, et pealesunnitud reforme alustades vajab riik finantsturgude usalduse tagasivõitmiseks aega. «Usaldus on nagu õhk. Seni, kuni sind usaldatakse, ei pruugi sa arugi saada, kui tähtis see on. Kui aga usaldus - või õhk - otsa saab, hakkad sa lämbuma. Ja just seda Kreeka praegu kogebki.»
Bajnai sõnul võib Kreekal Ungarilt üht-teist õppida. Esiteks seda, et usalduse äratamiseks peavad reformid olema piisavalt suured. «Tuleb lõigata piisavalt sügavale. Nii ei saa lahinguväljal tegutsevat sõjaväekirurgi võrrelda ametivennaga, kes erakliinikus ilulõikusi teeb ja iga liigutuse millimeetrise täpsusega läbi mõtleb. Lahingus tuleb lõigata kiiresti ja piisavalt sügavale, sest kaalul on elu ja surm.»
Teiseks tuleb kogu poliitiline kapital kohe mängu panna ja kõige suuremad muutused esimeses järjekorras ette võtta. Eesmärgid peavad olema mõõdetavad ning selleks tuleb appi kutsuda välisvaatlejad. Ning kolmandaks - mis kõige tähtsam - tuleb reformaatoritel kindlustada endale avalikkuse põhimõtteline poolehoid.
Bajnai hinnangul on Kreeka kõigega hakkama saanud, peale selle viimase. Ungaris oli aga rahvast kergem veenda, kuna inimesed olid kodude, autode ja elektroonika tarvis 1,7 miljonit valuutalaenu tehingut sõlminud. Ungarlased mõistsid, et kui usaldus minetatakse ja raha oma väärtuse kaotab, rapub nende elu kuni alustaladeni välja.
Ungari liidri hinnangul eurotsooni liikmetel selliseid hirme pole, mis teeb poliitikute töö aga raskemaks.