Küsitlus: sakslased on Kreeka aitamise vastu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Financial Timesi küsitlusest selgub, et sakslased on raevukalt Kreeka kriisist välja aitamise vastu.

Neljapäeval algavat ELi valitsusjuhtide tippkohtumist silmas pidades tugevdab see kindlasti Saksa kantsleri Angela Merkeli positsiooni ning võib poliitilise vastasseisu teravaks ajada.

Nagu FT/Harrise küsitlus näitas, oli valdav enamus sakslasi Kreekale riigivõlas appituleku vastu, ühtlasi moodustab nende ülivaenulik hoiak ülejäänud eurooplastega võrreldes rabava kontrasti. Ligi kolmandik sakslasi leiab, et Kreekal tuleks paluda eurotsoonist lahkuda.

Ka eurost kui sellisest on sakslased üha vähem sisse võetud. Ligikaudu 40 protsenti sakslastest usub, et väljaspool eurotsooni läheks neil palju paremini. Ka selles osas on Saksa kodanike skeptitsism näiteks prantslastest, hispaanlastest ja itaallastest tunduvalt suurem.

Merkel ise hoiatas eile, et finantsturud ei tohiks eurotsooni abipaketi kohta alusetuid lootusi hellitada.

Saksa raadiole antud intervjuus, mis näis vastanduvat Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso seisukohtadele, rõhutas Merkel, et Kreeka ei ole raha palunud ning mingit otsust pole vastu võetud. Tema sõnul ei ole see küsimus neljapäevasel Brüsseli tippkohtumisel isegi päevakorras.

Barroso tegi aga reedel avalduse, milles kutsus ELi liidreid üles alanud nädalal konkreetse lahenduseni jõudma. Ta hoiatas, et järjekordne ebaselge sõnum tekitaks finantsturgudel veelgi rohkem rahutust. Tema sõnul oleks kõige tõenäolisem lahendus kahepoolsete laenude koordineeritud pakett.

Itaalia peaminister Silvio Berlusconi ütles eile, et toetab igakülgselt Kreeka abistamist ELi poolt.
Üldiselt arvatakse, et Merkeli intervjuu salvestati enne Barroso sekkumist. Samas pole põhjust kahelda Berliini veendumuses, et enne kui mis tahes finantsabi suhtes midagi kokku leppida, peab Kreeka oma drastilist kasinusprogrammi reaalselt rakendama hakkama.

«Minu meelest Kreeka hetkel raha ei vaja ning seda on Kreeka valitsus ka ise kinnitanud,» ütles Merkel. «Me ei tohi võltsootusi toita ja turgudel rahutust tekitada.»
Saksa kantsler rõhutas taas kord, et nende meelest tuleks eurotsoonis riigieelarvete puhul rangemaid sanktsioone rakendada ning luua võimalus järjekindlalt stabiilsuse ja kasvu pakti eiravad riigid välja heita.

Ühtlasi on Berliin tõrjunud tagasi üleskutsed Saksamaa sisenõudlust edendada ning vähendada seeläbi oma väliskaubanduse ülejääki.

Valitsuse pressiesindaja Ulrich Wilhelm ütles oma kirjas Financial Timesile, et selliste nõudmiste esitajad eiravad fakti, et Euroopal tuleb tervikuna oma konkurentsivõimet tõsta. Ta hoiatas, et kui Saksamaa oma stabiilsusele orienteeritud poliitikast loobuks, kahjustaks see eurotsooni tervikuna.

Sisuliselt kritiseeris Wilhelm otsesõnu Prantsuse rahandusministrit Christine Lagarde'i, kes möödunud nädalal FT vahendusel mainis, et kaubandusega plussis olevad riigid võiks kas või natuke ka teiste peale mõelda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles