Saksamaa on hakanud Kreeka puhul Rahvusvahelise Valuutafondi varianti pooldama, kuna kardab, et konstitutsioonikohus võib nende enda abiplaanidele käe ette panna.
Saksamaa kaldub Kreeka küsimuses IMFi poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olukorras, kus euro valuutaturgudel surve alla on sattunud ja puhtakujuline Euroopa pakett venima hakanud, võib Saksamaa kaalukausi oma raskusega IMFi poole kallutada.
Siiamaani oli Saksamaa koos enamiku Euroopa riikidega IMFi kaasamise suhtes vaenulikult meelestatud ning leidis, et selline liigutus võiks anda tunnistust Euroopa saamatusest omaenda majanduse ja rahandusega toimetulemisel.
Saksa valitsus on aga ametnike sõnul parajas patiseisus, kuna kardab, et ametlik Kreeka abistamise plaan läheks vastuollu ELi eurot puudutavate seadustega, mis väljaaitamist ei luba. Kodumaal ähvardab aga vastuseis konstitutsioonikohtuga.
Mõjukas Saksa parlamendiliige ja Angela Merkeli parteikaaslane Michael Meister ütles eile Financial Timesile, et Berliin ei välista enam IMFi rolli - kuigi laenu rahastaks ilmselt siiski eurotsoon.
Ta lisas, et IMFil on selliste kriiside lahendamisel kõige rohkem kogemusi ning ütles: «Kui Kreeka - vastupidiselt meie ootustele - siiski abi peaks vajama, peaksid nad aktsepteerima IMFi kehtestatud meetmeid, mille finantseerimise IMF ja eurotsooni liikmed omavahel läbi arutaksid.»
Prantsuse valitsusametnikud ütlesid eile, et eurogrupi rahandusministrid üritavad jätkuvalt kokku panna sellist abipaketti, mis Saksa konstitutsiooni sätetesse ei takerduks. Nemad ei olevat Saksa valitsusega IMFi varianti veel arutanud.
Kui Merkel kuu alguses oma võtmeministritele võimalikke Kreeka-variante tutvustas, tuli ametnike sõnul lisaks arengupanga KfW kaudu Kreeka võlakirjade ostule kõne alla ka IMF.
Tol ajal peeti IMFi siiski kõige ebatõenäolisemaks lahenduseks, kuna fondi suurim aktsionär USA saaks seeläbi õiguse eurotsooni rahaasjades kaasa rääkida. Ning sellist komplikatsiooni eurotsoon üldiselt ei tervitaks.
Euroopa Keskpank on korduvalt hoiatanud, et IMFi abi peab jääma rangelt tehnilisele tasandile. Keskpank kardab, et EL kaotaks vastasel juhul kontrolli Kreeka sündmuste üle ning on rahutu ka omaenda iseseisvuse pärast.
Eile keskpangal täiendavaid kommentaare ei onud, kuid panga president Jean-Claude Trichet ütles kuu alguses, et IMFi kaasamine oleks kohatu.