Mati Polli nõuab metsaomanikele madalamat maksukoormust
13. märts 2010, 07:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu värske esimehe Mati Polli sõnul on metsaomanike maksustamine korraldatud ebaõiglaselt, sest metsa istutamiseks ja hooldamiseks tehtud kulutusi ei saa puidu müügitulust maha arvata.
Mis sundis teid RMK nõukogu esimehe ametiposti vastu võtma?
Kui on tahe ja soov konsolideerida ja rakendada metsanduslikke ja majanduslikke teadmisi ning kogemusi, ei saa rääkida sundusest.
Mida peaks muutma maksupoliitikas, et metsaomanikud taas oma vara vastu huvi hakkaks tundma?
Metsaomanikud tunnevad oma vara vastu huvi. Aasta aastalt aina paremini uuendatakse ja hooldatakse oma metsi. Maksupoliitika kahjuks seda ei soosi, ei võimalda varasematel aastatel metsakasvatuseks tehtud kulutusi aastaid hiljem puidumüügil saadavast summast õiglaselt maha arvata. Maksukorraldus on aastapõhine ja ei arvesta metsakasvatusliku tegevuse pikaealisust - selle vastuolu lahendamise vajadusele on pidevalt tähelepanu osutatud. Lisaks on turul vaja tekitada puidule suuremat nõudlust. Eestis peaks olema ka atraktiivne keskkond metsatööstusinvestorile - stabiilsus nii puiduvarujale kui -töötlejale.
Mida arvate keskkonnakaitse piiranguist Eesti metsades?
Loodust ja keskkonda on tarvis kaitsta, kuid arukalt ja tasakaalustatult. Tasakaalustatus tähendab seda, et keskkonnaväärtuste kõrval arvestatakse ka sotsiaalsete- ja majanduslike väärtustega. Kahe viimasega ei ole piirangute kehtestamisel senini piisavalt arvestatud. Inimeste askeldused keskkonnas on kompromiss erinevate väärtuste nimel.
Kas RMK-l on kavas investeerida puidutöötlemisse?
Ei. Esimeses järjekorras tuleks ikka investeerida metsateadusesse, metsageneetikasse ja -selektsiooni, metsakasvukoha potentsiaali paremasse ärakasutamisse, metsatervishoidu, metsauuendamisse laias tähenduses. Et meil oleks Eestis kasvamas ikka elujõuline «metsaühiskond» ühtlases vanuselises jaotumuses.
Kuidas on end õigustanud suuremahulised lepingud nii Kunda tselluloositehase kui ka Narva elektrijaamadega?
RMK seisukoht on, et suuremahulised lepingud Kunda tselluloositehase ja Narva elektrijaamadega kindlustasid RMK-le stabiilse turu ka siis kui keegi teine puitu osta ei soovinud. Ise ma ei ole vastavat mahulist turuanalüüsi teinud.
Hakkpuit on sel aastal RMK eelarves väga oluline tuluallikas. Kui Narva jaamad selle kütmise lõpetavad, siis on ka teie eelarve lootusetult lõhki?
Hakkpuitu tarnib RMK Narva elektrijaamade kõrval ka Väo ja Tartu kombijaamale. Kui Narva enam ei osta, tuleb otsida uus turg. Energiasektor areneb väga kiiresti ning alternatiivse turu leidmine Eestis või Põhja-Euroopas on tänasel päeval loodetavasti võimalik.
Kui palju suudab RMK lähiaastail riigikassasse dividende maksta?
Sellele küsimusele saab vastata aasta lõikes ning alles peale konkreetse majandusaasta aruande kinnitamist.
Kuidas on end õigustanud RMK viimane metskondade ja ka tegevusalade ümberkorraldus?
Vara on hinnangut anda ja hinnangu andmiseks pean end RMK tänase tegevusega põhjalikumalt kurssi viima.
Mida RMK saab teha puiduhinna ülespoole upitamiseks?
RMK on puiduturul hinnavõtja nii, nagu kõik teised metsaomanikud ning sõltub rahvusvahelisest puiduturust ja nõudlusest.
Kas raiemahud, mis igal aastal nii RMK kui ka erametsades tehakse, on piisavad?
Riigimetsas saaks raiemahte tõsta eelkõige riigiomandis olevate maade arvelt. Riigikogus kinnitatud Eesti Metsanduse Arengukava ja metsainventeerimise andmete alusel võib kindlasti väita, et metsades raiutakse vähem, kui järjepidev metsamajandamine eeldaks.
Millist puuliiki meil liiga palju ja mida liiga vähe raiutakse?
Eesti metsa tervikuna raiuti möödunud kümnendil alla juurdekasvu ja alla lubatud määra, sellest tulenevalt on näiteks küpsete puistute maht kiirelt kasvamas ning nende raiumata jätmine tähendab saamata jäänud ühiskondlikku koguprodukti, tegemata tööd, saamata palka ja söömata leiba.
Kui suur meelehärmi teevad praegu metsavargad?
Metsavargused olid ajastu märk ja tollaste majandusolude äraspidine peegeldus. Ärikeskkond on muutunud ausamaks, riik toimekamaks ja metsavargusi on kordades vähem, kui viis, kümme või seitseteist aastat tagasi. Ja ega metsa eriti palju polegi varastatud - varastati teede äärest valmisraiutud puiduvirnasid.
Mati Polli vastas E24 küsimustele e-postiga.