Soome rahandusminister: Eestit tuleb kiita

Marti Aavik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jyrki Katainen proovib lipsu, mille Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrite kogunemisel kinkis ELi eesistujamaa Hispaania.
Jyrki Katainen proovib lipsu, mille Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrite kogunemisel kinkis ELi eesistujamaa Hispaania. Foto: AFP/SCANPIX

Soome rahandusminister Jyrki Katainen avaldab Postimehe usutluses lootust, et Põhjamaad ja euroalaga liituv Eesti moodustavad juba lähitulevikus kenasti areneva osa Euroopast.


Praegu näitavad andmed, et Eesti on täitnud eurotsooni pääsemise nõuded. Kas on võimalik, et otsustajad hakkavad esitama Eestile lisatingimusi, mida Maastrichti lepingus sõna-sõnalt kirjas pole? Teisisõnu – Eesti täidab lepingutingimused, kuid euroalasse siiski ei pääse.


See ei ole võimalik. Esiteks seepärast, et kõiki riike tuleb võrdselt kohelda. Eesti puhul on tähtis, et need esitatavad arvud on selgelt usaldusväärsed. Ei ole mingi saladus, et Kreeka pääses euroalasse valeandmeid esitades ning nad on seda jätkanud ka euroalas olles. See on jätnud arme mitmete euroministrite hinge. Andmed peavad olema ausad, piletita sõitu ei saa euroalal lubada.



Aga Eesti on teinud suurepärast tööd. Ma austan Eesti inimesi ja poliitikuid selle eest, et sügaval masu ajal on tehtud selliseid otsuseid, mis on heaoluühiskonna ehitamiseks igal juhul mõistlikud. Soome toetab Eesti europürgimusi tugevalt ja soojalt.



Loodetavasti suudate kõigi andmete õigsust tõendada ja küsimustele vastata. Ilmselt esitatakse teravaid küsimusi inflatsiooni kohta. Enne kriisi oli Eestis inflatsioon kõrge. Kindlasti küsitakse, mis saab inflatsioonist, kui majandus kasvama hakkab, ja mida siis teha plaanitakse.



Eesti valitsus on tegutsenud ELis usaldust kasvatavalt. Ma ei ole ELis kuulnud ühtegi vestlust, kus oleks Eesti valitsuse tegevust majanduse tugevdamiseks küsitavaks peetud. Eesti on oma kodused ülesanded millestki kõrvale hiilimata ära teinud, püüdmata asendada tegutsemist selgituste ja vabandamistega. See ongi tekitanud usalduse.



Ma usun ja väga loodan, et pärast seda kui jaanipäeva paiku Eesti euro­alasse pääsu arutatakse, võime avada šampanjapudelid ja üheskoos rõõmustada. See on tähtis kogu põhjalale. Mul isiklikult on selline visioon, et juba mõne aasta pärast inimesed ja ettevõtted ei märkakski riigipiiri, et tudengid õpiksid mõlema maa ülikoolides jne. Eesti saamine euroalasse on üks tähtis asi kahe riigi tiheneva koostöö jaoks – võtame inimeste ja ettevõtete teelt kõik tehnilised takistused.



Võtan mütsi maha Eesti kodanike ees. Inimesed on jaksanud kannatada neid asju, mida majanduse kordasaamiseks on vaja olnud teha. Vähestes riikides on kodanikud nii mõistvad kui Eestis. Teiselt poolt tuleb kiita Eesti otsustajaid, kes on suutnud lahendada väga keerulisi probleeme. Ma ei võta seisukohta kõigi konkreetsete meetmete osas, sest ega ma neid nii täpselt ei teagi. Aga üldpilt kohanemisest on austust väärt.



Kas Kreeka kriis annab põhjust olla eurotsooni suhtes skeptiline?


Meil on euroalal head reeglid. Võtame kaks näidet kriisist: Iirimaa ja Kreeka. Iirimaal olid klassikalised põhjused, mis viisid majanduse suurde langusesse. Iirimaa vajadus kohanduda oli samas suurusjärgus Kreekaga. Aga mitte keegi ei kahtle Iirimaa võimes hakkama saada. Seal ongi asjad korda saamas. Keegi ei arva ka, et Iirimaa võiks kõigutada eurotsooni.



Kreeka on eurotsooni kõigutanud rohkem seepärast, et seal on aastate kaupa statistikat võltsitud. Euroala pole suutnud selliseks asjaks valmistuda. Sellest tuleb ka usalduse kadu. See on hea õppetund, et lisaks rangetele reeglitele vajame ka ranget kontrolli reeglite järgimise üle. Ma olen siiski veendunud, et Kreekas tehakse asjad korda ning usaldus nende vastu kasvab, et nad saaksid rahaturgudelt normaalsetel tingimustel laenu. Kokkuvõttes see tugevdab euroala.



Kui Eesti pääseb eurotsooni, siis on Soomel vaid üks ELi naaber, kes ei kasuta eurot. Mis te arvate, kas Rootsi tuleb lähiaastatel eurotsooni?


Rootsis on toetus eurole ilmselgelt kasvanud. See on neile muidugi tundlik teema. Aga see kriis on näidanud, et majandus on väga võrgustunud.



Majanduse globaliseerumine mõjutab kõiki nii heas kui halvas. Finantskriisi halvad mõjud jõudsid kõikidesse riikidesse, ent vaevalt keegi siiski tahab globaliseerumist pidurdada.



Globaliseerumises on tähtis, et suured raamid oleksid võimalikult kindlad. Suur valuuta on alati kindlam kui väike. Ma usun, et see hakkab mõjutama ka rootslaste mõtteid. Ebakindlal ajal on vaja otsida kindlust.



Ehkki maailmavõrdluses ja ka ELis on Soome tõeline tipptegija, lugesin Soome Akadeemia aastaraamatust, et teadus- ja arendustegevuses pole ambitsioonikaid rahastamiseesmärke saavutatud ja Soome on mööduval kümnendil teistest põhjala riikidest pisut maha jäänud. Mida teete? Kas annate raha juurde?


Me oleme raha lisanud, aga mitte nii palju, kui oleksime tahtnud. Üks põhjus on, et oleme praegu keskendunud ülikoolide ja põhiõppe tugevdamisele. See oli teadlik poliitiline valik. 15–20 aasta jooksul oleme sihipäraselt suurendanud teaduse ja arenduse raha. Nüüd on kätte jõudnud aeg põhiõpet tugevdada, et sealt saaks arenema hakata uusi ettevõtteid.



Oleme muutnud ülikoolide juhtimist. Ülikoolide nõukogudes on inimesi väljastpoolt akadeemilisi ringkondi. Oleme andnud ka ülikoolidele uue rahastamise võimaluse. Ülikoolid saavad selle aasta lõpuni koguda ettevõtetelt raha omakapitaliks ja valitsus annab sellele juurde 2,5-kordse summa, vastavalt sellele, kui palju ülikool on suutnud eraannetusi koguda. Selle kapitali tulusid saavad ülikoolid edaspidi oma äranägemise järgi kasutada. Ülikooliuuendus on viimastel aegadel palju aega ja ressursse võtnud, aga tulemuste üle olen ma uhke.



Muu hulgas on Helsingis ühendatud tehnikakõrgkool, kaubanduskõrgkool ja kunstiakadeemia – kolm valdkonda pandi samade seinte vahele ja see on üks lipulaevadest.



Mis on kõige tähtsamad poliitilised sammud, millega olete Soomes masule vastu astunud?


Soome oli ELis üks esimesi, kes hakkas majanduse elavdamise otsuseid tegema. Osalt on see toimunud riigisektori kulude kaudu. Eeskätt ehitussektor on saanud toetust. Ehitus ei ole samal tasemel kui 2007 ja 2008 – siis purustati kõik rekordid –, aga väga heal tasemel siiski. Oleme toetanud ka teedeehitust, tervisekeskuste ja koolide ehitamist.



Teine pool on maksupoliitika. Oleme ajastanud tulumaksu leevendused masuajale. Selle mõte on, et kui eksport väheneb, siis siseturg peaks olema tugev.



Kas olete edu saavutanud?


Oleme küll. Valemisse tuleb lisada veel rekordiliselt madalad intressid. Euroopa Keskpanga intressid on langenud ja pangad on püsinud mõistlikes piirides. Tüüpiline eluasemelaenu intress on Soome inimesele 1–1,8 protsenti. Selles on juba panga riskipreemia sees. Tulumaksu leevendused on aidanud sisemaist nõudlust säilitada.



Tarbijate usaldus on juba praegu masueelsel tasemel. See on selle kriisi parim, täiesti uskumatu külg. Ühelt poolt langes meil eksport 25 protsenti, SKT mullu 7,8 protsenti, mis on eurotsooni suurim langus. Sellest hoolimata on töötus alla kümne protsendi. Töötus on kasvanud, aga mitte nii plahvatuslikult, nagu oleks võinud arvata.



Mullu, sügavaimal masuajal, tõusid pealinna piirkonna kinnisvarahinnad kümme ja kogu riigi omad kuus protsenti. Seda on endalgi raske mõista, kuidas selline asi võimalik on.



Lisaks riigi kulude ja tulumaksu leevenduste kaudu elavdamisele oleme vähendanud ka tööandjate makse. Kaks aastat tagasi võtsime tööandjate kaelast ära ühe tööjõuga seotud maksu koguväärtusega umbes miljard eurot. See parandas töökohtade säilimist. Riik võttis konkreetse sotsiaalturvalisuse maksuga seotud kulud enda kanda. Selle kahe aasta kulude kompenseerimiseks tõstame 2011. aasta algusest energiamaksu.



Nagu juba ütlesite, olete algusest peale plaaninud eelarve struktuuri muutusi. Millistes valdkondades?


Meil on strukturaalne pikaajaline puudujääk 5,5 protsenti SKTst ehk 12,5 miljardit eurot, mis lähtub eeskätt sellest, et tööturult läheb pensionile rohkem inimesi, kui noori peale tuleb. Järgmine valitsus seisab vajaduse ees vähendada neljal järjestikusel aastal kulusid 1,5 miljardi euro ehk 0,7 SKT protsendi jagu, kokku kuus miljardit. See on muidugi väga väike võrreldes kärbetega, mis Eestis on tehtud, ent kärbe siiski.



On mitu moodust, mida mina tahaksin kasutada. Esiteks tööea pikendamine. Minul sündis eelmisel sügisel tütar ja sünnitusmajas öeldi, et neljandik mullu sündinud tüdrukutest elab saja-aastaseks. Eluiga pikeneb kiirelt ja seega peab tööiga kasvama. Mida pikemalt tööd tehakse, seda suuremad on ka maksutulud, majanduskasv ja tarbimine.



Teiseks on vaja valitsemiskulusid vähendada. Meil on liiga palju kohalikke omavalitsusi. Kõikidesse ei jagu tööjõudu.



Kolmas on uue kasvu loomine. Selle alus on maksureform. Töötamise ja tööandmisega seotud makse tuleb vähendada ja tarbimisega seotud makse suurendada. Töötegemine tuleb teha kasulikumaks ja suurendada palgasaaja ostujõudu. Teiselt poolt jätta tööandjale rohkem raha investeerimiseks ja töökohtade loomiseks.



Seega on töölehel kaks teineteist täiendavat meetodit: mõnede maksude tõstmine ja kulude kärpimine.



Kuivõrd näete poliitilisi takistusi?


Pensioniea tõstmine on tundlik teema. Nii ametiühingud kui tööandjate organisatsioonid saavad küll ühtviisi aru, et tööea pikendamine on vajalik, ent meetodites pole üksmeelt. Kõik teavad, et kui pensioniiga ei tõsteta, tähendab see maksude tarbetut tõstmist või kulude tarbetut kärpimist. Seepärast ma usun, et tark lahendus leitakse.



Kas maksumuudatused lähevad kergemini läbi?


Ma usun küll. Ka opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid on nõus, et pärast järgmisi valimisi tuleb tõsta käibemaksu. See on tööhõivele vähem kahjulik maksutõus kui tulumaksu tõstmine.



Millal hakkab Soome majandus taas kiirelt kasvama? Mida ennustate eksporditurgude kohta?


Kasv on taas alanud. Kiiruse kohta on raske öelda. Oleme ekspordist sõltuv riik – pool Soome SKTst tuleb ekspordist. Seepärast oli meie SKT kukkumine ka järsk, sest eksport kukkus. Nüüd sõltume hästi palju maailmamajanduse elavnemisest.



Tugev külg on, et meil ei ole mingit pangakriisi. Rahastamine toimib päris hästi, paremini kui mitmetes teistes riikides. Kui maailmamajandus hakkab normaalselt kasvama, saame kergendust ka tööturule.



Laiem plaan on, et Põhjamaad ja Eesti moodustavad lähema kahe aasta jooksul kenasti kasvava ja areneva osa Euroopast. Sellepärast tehakse ka Soomes muudatusi, näiteks maksupoliitikas, et saaksime oma piirkonna potentsiaali võimalikult kiiresti ja efektiivselt tööle.



Lõpuks küsimus Soome sisepoliitika kohta. Kas rääkisin Soome järgmise peaministriga?


Saame seda aasta pärast teada (järgmised Eduskunta valimised on 2011. aasta märtsis – toim). Praegu läheb Kokoomusel väga toredasti. Ka täna (eile – toim) hommikul avaldatud Helsingin Sanomate gallupi järgi oleme suurima toetusega erakond. Aga poliitikas on aasta pikk aeg ning ma ei julge midagi ennustada.



Ma naudin oma tööd ning mul on hea meel, et aus töötegemine on ka rasketel aegadel tulemust toonud. Eks vaatame, kuidas valimistel läheb.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles