Mullu Kopenhaagenis kliimakonverentsi korraldanud minister tunnistas, et üleilmse kliimamuutuste leppeni jõudmine on tänavu sama hästi kui välistatud.
ELi kliimapealik andis leppele hoobi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endine Taani kliima- ja energiaminister Connie Hedegaard, kes maailma liidrid Kopenhaagenisse kokku meelitas ning nüüd Euroopa kliimamuutuste voliniku kohuseid täidab, ütles Financial Timesile, et läbirääkimised ei kulge piisavalt kiiresti.
Ühtlasi hoiatas ta, et kui leppe asja tänavu liiga agaralt tagant lükata, võib efekt olla vastupidine.
«Üheksa kuuga me kõiki neid detaile paika ei saa, see käib üle jõu,» ütles ta. «Eurooplased igatseksid seda väga, mina samuti... Aga mul on tunne, et lepingu sõlmine läheb väga raskeks.»
Seega on kliimavolinik sama pessimistlik kui hiljuti ameti maha pannud ÜRO kliimaboss Yvo de Boer. Boer, kes neli aastat seda vankrit vedas, ütles Financial Timesile, et tänavu tema meelest lepet ei sünni.
Nimetatud negativismi fooniks on üleüldine skeptitsismilaine, mida on toitnud kliimateadlaste poolt ridamisi tehtud apsakad. Seetõttu on ka pajud poliitikud võtnud emissioonide reguleerimise osas tõrjuva seisukoha.
Valitsused lootsid pärast Kopenhaageni fiaskot, et lõplik lepe õnnestub sõlmida detsembris Mehhikos peetaval ülemaailmsel kliimakonverentsil.
Hedegaard ütles aga, et pigem jõutakse niikaugele järgmisel kokkutulekul, mis on plaanitud tulevaks aastaks Lõuna-Aafrikasse.
See annaks siiski valitsustele võimaluse endale 2012. aastaks seatud tähtajaks uus leping valmis sepistada. Nimelt lõppevad siis 1997. aastal ratifitseeritud Kyoto protokolli sätted, mis on seni ainus kasvuhoonegaaside piiramise lepe maailmas.
Hedegaard kaitses jõuliselt Kopenhaageni kokkutulekut, mida paljud on kritiseerinud - eriti kaootiliseks kujunenud lõpu tõttu.
Tema sõnul andis maailma liidrite kohalekutsumine pikaleveninud läbirääkimistele märgatava lõpukiirenduse ning arenenud ja arenevad riigid leppisid esimest korda kokku, et hakkavad oma heitgaaside koguseid piirama.
Teist Kopenhaageni-stiilis üritust tema sõnul aga enam ei tule. «Sellise asja võib korraldada vaid üks kord,» ütles ta.
Hedegaard ütles, et kui diplomaadid sel aastal lepet läbi suruda üritaksid, võiks läbikukkumine liiga kalliks maksma minna.
«Siis lööksid inimesed käega ja ütleksid, et kogu selle ÜRO ürituse võib ära unustada,» ütles ta.
Ühtlasi kaitses Hedegaard kliimateadlasi ning väitis, et käputäis eksitusi ÜRO 2007. aasta kliimaraportis ja teadlaste e-kirjadest avastatud salatsemised ei suuda lükata ümber aastakümnete jooksul kogunenud arvukaid teaduslikke tõestusmaterjale.
ÜRO kliimakõnelused on väldanud juba alates aastast 1992, mil riikide valitsused esimest korda kliimamuutuste vältimiseks siduva leppe sõlmisid. Kyoto protokoll kukkus aga läbi, kuna arenevatele riikidele jäid kohustused kehtestamata, USA seda aga ei ratifitseerinud.