Veskimägi: Euroopa Komisjon kinnitas Estlink 2 olulisust

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Estlinki merekaabli avamine 2006. aasta detsembris.
Estlinki merekaabli avamine 2006. aasta detsembris. Foto: Peeter Langovits.

Euroopa Komisjoni eilse otsusega eraldatakse 910 miljonit eurot 12 elektrivõrkude vastastikuse sidumise projektile, sealhulgas ka 100 miljonit eurot Estlink 2 projektile.


Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul lisab Euroopa Komisjoni põhimõtteline otsus Estlink 2 merekaabli investeeringutoetuseks olulist kindlust Eesti-Soome teise ühenduse valmimisse.

«Estlink 2 kaabli ehitus on vaieldamatult keskne lüli, liikumaks täielikult avatud elektrituru suunas, mille eelduseks on piisavate ühendusvõimsuste olemasolu Balti- ja Põhjamaade võrkudega,» lausus Veskimägi.

Tema sõnul vaatleb Euroopa Komisjon siiski enne lõpliku rahastamisotsuse tegemist kõiki kahtteist Euroopa regioonide energiaturgude sidumise projekte eraldiseisvalt.

«Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, siis langetab Euroopa Komisjon lõpliku rahastamisotsuse sel kevadel,» ütles Veskimägi.

Eleringi juhi sõnul jätkab ettevõte jõupingutusi kõigis suundades, et Estlink 2 oleks võimalik anda 2014. aasta algusest turu käsutusse ja seeläbi suurendada Eesti elektri varustuskindlust.

Tehnilised ettevalmistused kulgevad plaanipäraselt, praegu on kõige olulisem saada kokku finantseerimisskeem ca 300 miljoni eurose investeeringu tegemiseks.

Estlink 2 on oma mastaabilt ja keerukuselt Eesti mõistes suure väljakutsega projekt.

Rajatav 170-kilomeetrine ühendus, millest merekaablit on ligi 140 kilomeetrit, ületab oma 650 MW võimsuse juures kaks kolmandikku aastasest keskmisest tarbimiskoormusest Eestis ja on rohkem, kui tarbiti keskmiselt 2008. aasta suvel elektrit.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles