Jõelähtme vallal on näpud põhjas

Jõelähtme vallas asuva Loo aleviku lasteaia juurdeehitis pidi valmima juba möödunud aasta sügisel, kuid rahapuudusel ei saada ehitustöödega ilmselt ka sel aastal ühele poole. Foto: Mihkel Maripuu

Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja sõnul on valla tänavune eelarve sattunud väga tugeva surve alla, sest 2009. aastal üle ootuste hästi laekunud tulumaks on hakanud ootamatult vähikäiku tegema.

Esimesed ohusignaalid ilmnesid juba eelmise aasta lõpus, mil järsku vähenes tulumaksu igakuine laekumine. Halva üllatusena jätkus langus aasta algul ja veebruari senised näitajad ei tõota mingit paranemist, pigem vastupidi.

Kui eelmisel aastal laekus Jõelähtme vallale tulumaksu 68 miljonit krooni, siis tänavuses eelarves on see summa 54 miljonit ehk 2007. aasta tasemel. Jaanuaris vähenes maksulaekumine eelmise aastaga võrreldes 24 protsenti, märksa rohkem kui Eestis keskmiselt.

Esialgu suudab Jõelähtme vald kõik oma arved ära maksta, küll aga tuleb hakata tublisti kulusid vähendama. Valla eelarve võeti vastu mullusest tunduvalt väiksemana. Kui 2009. aasta tulud olid 102 miljonit krooni, siis tänavu arvestatakse 86 miljoni krooniga.

Investeeringud tuleb sellises olukorras edasi lükata ning kulusid kõvasti kärpida. Suurimas ohus on Loo lasteaia juurdeehituse lõpetamine. Majakarp on valmis ja uksed-aknad ees, kuid ehitust lõpetada rahapuudusel ei saa. Hoone pidanuks valmima juba 2009. aasta septembris, kuid nüüd ei julge vallavanem seda ka  järgmise kooliaasta alguseks lubada.

Umboja ei oska tulude nii drastilist vähenemist kuidagi põhjendada. Ühtegi ettevõtet vallas kinni pandud ei ole ja enamik Jõelähtme elanikest käib nagunii Tallinnas tööl.

Töötute arv on küll aastaga kolmekordistunud, ulatudes nüüd 320 inimeseni, kuid jääb ikka kümne protsendi piiresse ehk väiksemaks kui enamikus omavalitsustes. Võib arvata, et inimestel on lihtsalt palku nii palju vähendatud ja osal ka töötuskindlustuse hüvitise saamine lõppenud.

Igapäevaseid majandamis- ja tegevuskulusid on Jõelähtme vald juba vähendanud 7,5 protsenti, kuid seda tuleb veel teha. Koondatud on viis peamiselt ehituse ja planeerimisega seotud ametikohta. Kui makse laekub aga oodatust vähem, tuleb minna kõigi valla eelarvest raha saajate palkade kallale. Seni on palgaraha kokku hoitud peamiselt osakondade töö ümberkorraldamisega.

Võlgu Jõelähtme vallal ei ole, kuid maksta tuleb üle 40 miljoni krooni ulatuvat laenu, mis võeti Loo keskkooli, staadioni ja lasteaia remontimiseks.

Harju maavanem Ülle Rajasalu põhjendas Jõelähtme valla tulude vähenemist muutustega tööjõuturul: «Pole tööd, pole palka – ja palgalt saadav tulumaks jääb vallale riigieelarvest laekumata.»

Maavanema sõnul on Jõelähtme vallas loodud hea ettevõtluskeskkond ja tööpuudus on seal väiksem kui mujal. Paraku on enamik ettevõtteid töötajate palku alandanud, mis omakorda kahandab valla sissetulekut. Rajasalu tõdes, et Jõelähtme vald on olnud seni Harjumaal üks paremini toimetulevaid omavalitsusi, ja avaldas lootust, et vald rabeleb ka praegusest olukorrast välja.

Rahandusministeeriumi andmetel langes jaanuaris tulumaksu laekumine omavalitsuses keskmiselt 15,7 ja veebruaris 15,8 protsenti. Langus on ministeeriumi hinnangul ootuspärane. Kindlasti tuleb arvestada, et kuni 2009. aasta aprillini laekus omavalitsustele seaduse järgi suurem protsent kogu maksustatavast tulust, mis tõstab võrdlusbaasi kõrgemaks.

Siseministeerium teatas, et tänavuses riigieelarves on 120 miljonit krooni mõeldud omavalitsuste maksutulude vähenemise hüvitamiseks. Ühe kuu languse põhjal on ennatlik järeldusi teha, aga nendele, kelle tulud väga palju vähenevad, on tasandusfondis raha ette nähtud. Teiseks on riigieelarves planeeritud raha omavalitsuste saneerimiseks. Sel juhul peab omavalitsus esitama rahandusministeeriumile saneerimistaotluse.