Buumiajal juurde loodud töökohad on nüüdseks viimseni kadunud

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriis lõi Eesti ettevõtteid raskelt
Kriis lõi Eesti ettevõtteid raskelt Foto: Graafika: Margit Randmäe

Keskpanga uuring näitab, et juba mullu kolmandas kvartalis oli Eestis kadunud sama palju töökohti, kui neid nelja eelneva buumiaastaga loodud oli.

Eesti Panga rahapoliitika osakonna ekspert Natalja Viilmann kirjutas värskes tööjõu-uuringus, et tööga hõivatud inimeste arv jõudis juba mullu kolmandas kvartalis 2004.–2005. aasta tasemele. Seega on kriisi ajal minema pühitud kõik uued töökohad, mis õnnestus luua euroliiduga liitumise järel vallandunud majandusbuumis.

Ennekõike on töökohad kadunud ehituse ja kinnisvara alal, aga ka tööstuses. Kaubanduses jäetakse pigem loomata uued töökohad, mitte ei võeta ette suuri koondamisi. Taas kasvab kiiresti välismaal töötavate inimeste hulk, keskpanga andmeil oli eelmise aasta lõpus välismaal ametis 22 000 eestimaalast.

Palkade vähendamise tee

Mullu kolmandas kvartalis ületas töötute hulk Eestis 100 000 inimese piiri, tööpuudus kasvab ka praegu, kuigi märksa aeglasemas tempos kui veel näiteks eelmisel kevadel.

Keskpanga palgaekspert Tairi Rõõm viitas samas uuringus, et Eesti ettevõtjad kärbivad pigem tööjõukulu, kui hoiavad kokku muude kulude pealt. Rahvusvahelise uuringu järgi oli Euroopas keskmiselt eelmise aasta keskpaigaks palku vähendanud kolm protsenti ettevõtteist, Eestis aga 44 protsenti.

Rõõm märkis, et sel on kaks põhjust. Esiteks on majanduslangus olnud Eestis sügavam. Teiseks aga on meil vähe kollektiivlepinguid, samuti on töötajad kaitsetumad kui Euroopa ametivennad.
«Alates 2009. aasta juulist, mil hakkas kehtima uus töölepingu seadus, on meil ka töösuhted kõige paindlikumalt korraldatud,» märkis Rõõm.

Tähtis on ka meie tugev raha. Rõõmu hinnangul on näiteks Tšehhi ja Poola ettevõtjad saanud hoida palku, sest riikide valuuta on märkimisväärselt nõrgenenud.

«Paindlik palgakorraldus on Eestis kriisist tingitud järsu nõudluse languse tingimustes aidanud ära hoida halvemat – kui ettevõtetel poleks võimalik palku alandada, tähendaks see, et hõive langus oleks 2009. aastal veelgi suurem olnud,» kirjutas Rõõm.

Keskpanga andmeil on lisatasude osa olnud Eestis suurem kui Euroopas kombeks. Seega said ettevõtted kulude kokkuhoiuks kärpida kõigepealt lisatasusid. Riigi suurima panga, Swedbanki töötasust moodustasid lisatasud näiteks viiendiku.

Nii tuligi statistiliselt välja, et vaid neli suurfirmat kümnest olid eelmise aasta keskpaigaks põhipalka vähendanud. Samas võtsid väga paljud kulude kokkuhoiu nimel töötajailt ära nende traditsioonilised boonused, alates rahalistest preemiatest ja lõpetades suvepäevadega.

Kui nõudlus ettevõtete toodangu järel uuesti taastub, on neil inimestel, kel õnnestunud töökohta hoida, taas lootust palgakasvule. Seda põhjusel, et ettevõtted ei taha palgata töötuid, kelle kvalifikatsiooni taastamiseks tuleb teha kulutusi.

Töötunde tuleb juurde

Üldjuhul taastub tööhõive kolm-neli aastat pärast majanduskasvu taastumist. Keskpanga uuring tsiteerib Morgan Stanley arvamust, et praeguse kriisi puhul võib Euroopas töökohtade arvu kasvu oodata veelgi pikema ajavahemiku möödudes.

Paljud ettevõtted on töötajate hoidmise nimel kehtestanud osalise tööaja. Kui nõudlus taas suurenema hakkab, pikeneb kõigepealt tööaeg ja alles siis tulevad uued töökohad. Saksamaa ja ka teised riigid on seesugust korraldust ka riigikassast rahastanud – näiteks on Saksamaal kaks miljonit töökohta saanud osalise tööaja toetust.

«Ühelt poolt võimaldavad sellised meetmed töötuse määra kasvu kontrolli all hoida, teiselt poolt aga arvatakse, et agressiivsem töökohtade vähendamine aitaks tulevikus inimestel kiiremini tööturule naasta,» märkis Viilmann.

Arvamus

Edgar Savisaar,
Kesk­erakond:

Kui vaadata Euroopa riikide abimeetmeid, siis enam levinud on esiteks maksupoliitilised otsused, nagu näiteks üksikisiku tulumaksu alandamine valdavalt väiksema sissetulekuga inimestel. Samuti ettevõtte tulumaksu alandamine ja käibemaksu alandamine.

Teiseks, avaliku sektori investeeringute suurendamine, seda eeskätt transpordivõrgustike töös hoidmiseks. Samuti on rohkem raha eraldatud omavalitsustele, näiteks elamusektori toetamiseks.

Kolmandaks, otsetoetused väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, samuti strateegilistele sektoritele, nagu näiteks Soomes on puidutöötlus ja laevaehitus.

Neljandaks, sotsiaalhoolekande eraldiste suurendamine ja lisaraha omavalitsustele, näiteks toimetulekutoetused ja lastetoetused. Ning viiendaks, regulatiivsed muudatused, näiteks töötuabiraha saamise perioodi pikendamine ja maksude edasilükkamine väikeettevõtetele, nagu on tehtud näiteks Rootsis.

Edgar Savisaar tööhõive suurendamise arutelul riigikogus 16. veebruaril 2010

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles