Majanduslangus on oluliselt suurendanud vaesusriske

Martti Kass
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötukassa.
Töötukassa. Foto: Urmas Luik

2009. aasta IV kvartalis tuli majanduslikult toime alla poole 15–74-aastasest elanikkonnast, kaks aastat varem oli oma majanduslikus toimetulekus veendunuid 60 protsenti tööealisest elanikkonnast.

«Eelmine ja tänavune aasta on Eestile üsna keerulised. Kiiresti on halvenenud olukord majanduses ja tööturul, mis on oluliselt mõjutanud ka paljude inimeste majanduslikku toimetulekut,» teatas statistikaamet.

Vaesusriskide hindamisel ja potentsiaalsete abivajajate määratlemisel on oluline inimeste enesehinnang oma majanduslikule toimetulekule. Tööjõu-uuringu andmetel tuli 2007. aasta IV kvartalis majanduslikult toime 60 protsenti 15–74-aastastest, 31 protsenti tuli toime mõningate raskustega ning 9 protsenti suurte raskustega.

Kahe aastaga on näitajad oluliselt muutunud. 2009. aasta IV kvartaliks oli toimetulijate osatähtsus langenud alla poole — 48 protsendini. Mõningate raskustega toimetulijate osatähtsus oli kasvanud 37 protsendini ning suurte raskustega toimetulijate osatähtsus 15 protsendini.

Toimetulekuraskused ähvardavad ennekõike töötuid ning nende seas pikaajalisi töötuid ehk neid, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem.

2009. aasta IV kvartalis kasvas oluliselt pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas. Raskused uue töökoha leidmisel on toonud kaasa ka suurenenud huvi Eesti tööturu jaoks ebatüüpiliste töökohtade vastu.

Tüüpiliseks Eesti puhul saab statistikaameti hinnangul pidada seda, et väga vähe on ajutise iseloomuga töökohti ning see ei ole muutunud ka majanduslanguse tingimustes. Samal ajal on oluliselt kasvanud tööotsingul olevate inimeste valmisolek võtta vastu ka ajutise iseloomuga tööd.

2007. aasta IV kvartalis otsis ainult alalist tööd 57 protsenti töötutest ning neid, kes ostsid küll alalist tööd, kuid oleks nõus olnud vastu võtma ka ajutist tööd oli 39 protsenti.

2009. aasta IV kvartalis otsis ainult alalist tööd 32 protsenti töötutest ning 63 protsenti oli neid, kes otsisid küll alalist tööd, kuid oleks nõus vastu võtma ka ajutise töö.

«See viitab muuhulgas sellele, et paljude perede majanduslik olukord on sedavõrd raskeks muutunud, et ollakse nõus ükskõik millist tööd vastu võtma, et pere majanduslikku olukorda parandada. Toimetulekuraskustega inimeste osatähtsuse kiire kasv ja töötute raskused uuesti tööturule tagasi pöörduda ning nende sissetulekute oluline vähenemine prognoosib samas ka kihistumise suurenemist ja ebavõrdsuse kasvu,» seisis statistikaameti analüüsis.

Majandusliku toimetuleku hindamisel on inimeste lähtekohad erinevad ja sõltuvad näiteks senistest tarbimisharjumustest, aga ka oma võimaluste võrdlemisest sõprade või tuttavate tarbimisvõimalustega. Toimetuleku hinnang peegeldab ka üldist kindlustunnet ja igapäevaseks toimimiseks vajalike ressursside piisavust, see on teatud mõttes subjektiivne vaesusehinnang.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles