Astok: reisisaatja on sotsiaalse töökoha maine lörtsinud
20. veebruar 2010, 16:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakondlane Hannes Astok leidis, et Tallinna ühistranspordi reisisaatjate kui ebavajalikku tööd tegevate inimeste kasutuselevõtt on sotsiaalse töökoha maine ära lörtsinud.
Kuku raadio saates Keskpäevatund räägiti töötusest ja Eesti konkurentsivõime langusest, saates osalesid Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi, BNSi peatoimetaja Ainar Ruussaar ja riigikogu liige Hannes Astok.
Hannes Astok rääkis parlamendis toimunud arutelust töötuse vastu võitlemisel ja tema hinnangul propageerisid erakonnad erinevaid ideid, mis ükski pole otseselt vale. Ruussaar märkis, et ühtegi kiiret lahendust töötuse vähendamiseks ei ole ja veidi esmaabi annab vaid Tallinna linnavalitsus. Astoki sõnul on nüüd ka lootus, et töötukassa asub aktiivsemalt tegutsema, sest on saanud euroliidult raha.
Hõbemägi hinnangul on Tallinna sotsiaalsed töökohad saanud palju negatiivset vastukaja, mis võib olla kinni linnapea Edgar Savisaare isikus. Astok tunnistas, et sotsiaalsetest töökohtadest on lühiajaliselt abi, aga vaid juhul, kui tegemist on mõtestatud tööga. Näiteks lume koristamine ja kalmistute valvamine.
Astoki sõnul reisisaatjatest kasu pole ja see pole mõtestatud tegevus, mis ongi sotsiaalsete töökohtade maine lörtsinud. Hõbemägi oli nõus, et niisama töökohti luua pole mõtet, sest näiteks kivide ühest kohast teise veeretamine, ilma et sel tegevusel oleks mõtet, sarnaneb koonduslaagri tööga. Ta lisas, et kahjuks on reisisaatja kollane vest muutunud sotsiaalse töökoha sünonüümiks.
Ruussaare sõnul on tänaseks selge, et uuest töölepingu seadusest pole tolku olnud, töötus kasvab aina edasi. Astok ei olnud valmis sellega nõustuma, tema sõnul tuleb seadusele veel aega anda.
Räägiti ka avaldatud konkurentsivõime uuringust, millest selgus, et Eesti kukkus 2009. aastal eelmise aastaga võrreldes 12 kohta ja on nüüd 35. Ruusaar tuletas meelde, et Eurostati andmetel on Eesti langenud euroliidu vaesemate riikide hulka, kusjuures Eurostati hinnang on 2006 – 2007 aasta andmete alusel antud.
Hõbemägi märkis, et viimasel ajal räägitakse kogu aeg, et Eesti väljub kriisist tugevamana, kui oli kriisi eel. Eraettevõtetes käib tema hinnangul tõesti tõsine tegevus, riigi tasandil ta aga mingeid märke ei näe. Astok teatas, et riigi tasandil vaadatakse suurte muudatuste läbiviimise eel kõigepealt kalendrit, kui valimisteni on jäänud aega vähe, siis pole muudatusteks õige aeg.