Leev Kuum: Eesti väljub kriisist tugevamana, kui sinna sisenes
18. veebruar 2010, 08:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kriis oli vajalik, sest buumiga läks meil asi käest ära,» tõdes Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum eile instituudi järjekordset aastaraamatut tutvustades.
Aastaraamat tugineb Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) rahvusvahelise konkurentsivõime hindamise tulemusele ja seal kirjapandu pole kaugeltki rõõmustav.
2009. aastal langes Eesti maailma riikide konkurentsivõime edetabelis tunamulluselt 23. kohalt 35ndaks, see on kõigi aegade suurim kukkumine. Parim koht edetabelis on Eestil olnud 2006. aastal, mil olime 19ndad. Kõrgeim konkurentsinäitaja USA suhtes (74,3 protsenti) oli 2007. aastal.
Õiglane hinnang
Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on tegemist õiglase ja praeguses olukorras vajaliku hinnanguga. See aitab mõista, kus me asume ning millised on meie tugevad ja nõrgad küljed.
Nüüdse languse põhjuseks on nii hindamise aluseks olnud näitajate halvenemine kui ka paljude teiste riikide konkurentsivõime tugevnemine. Näiteks on Eestist möödunud Belgia, Tšiili, Tai, Tšehhi, India, Korea, Sloveenia, Portugal ja isegi Leedu.
Üldse on kolm olulist näitajat, mis riiki iseloomustavad – need on konkurentsivõime kõrval veel kaitsevõime ja demograafilise taastootmise võime. Konkurentsivõime tähendab suutlikkust müüa oma tooteid rahvusvahelistel turgudel ja saada rahvusvahelisi otseinvesteeringuid. Need mõlemad loovad eeldused rahva elujärje paranemiseks.
Kriisiaastal halvenesid kõik neli Eesti konkurentsinäitajat. Viletsaim näitaja on majanduse seisund – siin langesime tervelt 25 koha võrra, jäädes 48ndaks. Äritegevuse efektiivsuses oli langus 14 kohta ja tulemuseks 41. koht.
Kõige väiksem, vaid kahe koha võrra, oli langus infrastruktuuri osas, kuid ka selles jäi Eesti 28ndaks. Endiselt on Eesti suhteliseks tugevuseks valitsuse tõhusus, mille poolest oleme konkurentsivõime edetabelis 22. kohal. Kuid ka siin langesime 12 koha võrra.
Pingutama peavad kõik
Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma sõnul kaotas Eesti buumi ajal odava riigi eelised ja see annab nüüd tunda. Edasi tuleb rõhuda teaduspõhisele arengule ja paindlikkusele.
Eesti saaks ka oma ajaloolisi sidemeid paremini ära kasutada. Kuid selleks et konkurentsivõime pingereas tõusta, peavad pingutama nii ettevõtjad kui valitsus. «Ettevõtted on taimed, et need kasvaksid, peab peenar hea olema, aga peenra loob riik,» lausus Kuum. Samas kinnitas ta, et praeguseks on täiesti selge: Eesti väljub kriisist tugevamana, kui sinna sisenes.
Josingu sõnul on Eesti aastast 2001, mil siin rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamatut välja andma hakati, kõige rohkem kukkunud äritegevuse efektiivsuse vallas.
Ettevõtjate küsitlus näitas, et see, mis rahuldas neid aastal 2001, ei leia nüüd enam kaugeltki heakskiitu. Ettevõtjad räägivad krediidi kehvast kättesaadavusest ja tunnevad puudust välismaise kogemusega headest juhtidest. Josingu sõnul on ausse tõusnud sellised väärtused nagu ärieetika ja hoolivus.
Kommentaar
Aivar Sõerd
ettevõtja ja endine
rahandusminister
Eestil on paljude riikide ees veel mõningaid eeliseid. Kõigepealt meie maksusüsteem, mis hoolimata maksukoormuse üldisest tõusust on suhteliselt efektiivne. Plussiks on ka poliitiline stabiilsus ja seadused soosivad meil ettevõtlust.
Paljud senised eelised oleme aga minetanud. Me pole enam sugugi odav riik. Maksukoormus on tõusnud ja tööjõuga seotud maksud on liiga kõrged. Ka tööjõud pole enam kuigi odav. Lennu- ja rongiühenduste ning maanteede osas ei suuda me võistelda Soomega.
Mis puudutab sisekonkurentsi, siis siin on meie riigihangete seadus ammu ajale jalgu jäänud. Et oma positsiooni parandada, tuleks vältida edasisi maksutõuse ja viia defitsiidis riigieelarve taas plussi.