Juhtkiri: palju sooja õhku

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööbörsile minejate järjekord Tallinna lauluväljakul.
Tööbörsile minejate järjekord Tallinna lauluväljakul. Foto: Toomas Huik
Eilne arutelu riigikogus pakkus vähe ideid

Otsekui olümpiaülekannete vahepalaks etendab riigikogu sel nädalal kaheosalist draamat. Ainult et meelelahutusest on siin asi kaugel – kesksel kohal on neis aruteludes üha kasvav tööpuudus. Eile räägiti olulise tähtsusega riikliku küsimusena ettevõtluskeskkonna arendamisest, homme tuleb kõne alla tööpuuduse sotsiaalsete mõjude leevendamine.

Eilne esimene vaatus suuri üllatusi ei pakkunud, seda hoolimata külalisnäitlejatest, kes debatti vaieldamatult elavdasid. Kindlasti pole Tallinna linnapea, Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare ja Euroopa Parlamendi liikme Indrek Tarandi ilmumine riigikogu kõnetooli kaugeltki igapäevane sündmus. Esimene neist esindas kesk- ja teine roheliste fraktsiooni.

Nimetatud isikute kutsumine annab laias laastus märku, millist tähtsust erakonnad ajakirjanduse teravdatud tähelepanu all olevale diskussioonile omistavad. Avalikkusele tahetakse saata kindel sõnum, et asjaga tegeletakse. Postimees on ühes varasemas juhtkirjas juba öelnud, et erakonnad on tuleva aasta riigikogu valimisteks valmistudes võtnud sihikule töötute ja nende perede hääled. Suuresti Keskerakonna agendas olnud teemat üritavad riigis võimul olevad paremerakonnad jõuliselt ka enda omaks teha. Sest arvuta kuidas tahad, ­­100 000 töötut on 100 000 häält ning see on suur jõud.

Nagu karta võis, kujunes ajakasutus üsna ebaefektiivseks – laias laastus kaks kolmandikku ajast keskenduti poliitilisele ärapanemisele.

Lisaks vahepeal konkurentide päris isiklikuks läinud sarjamisele esitati mitmesuguseid tegevuskavasid, mille mõju majanduskeskkonnale on kas väga pikaajaline või sootuks kaudne. Kergitati vanu valimislubadusi (ja võib-olla ka tulevasi valimisloosungeid), nagu näiteks automaksu kehtestamine (sotsid), riiklikud sotsiaalsed töökohad (Keskerakond) jms.
Ükski ettekandja ei unustanud rõhutada hariduse olulisust, mis on loomulikult tähtis, ent mõjus sel kujul abstraktse või lausa loosunglikuna.

Opositsioonierakonnad rõhusid juba teada-tuntud poliitilistele kaartidele, näiteks soovitasid Keskerakond ja Rahvaliit langetada käibemaksu tagasi 18 protsendile. Koalitsioonipartnerid Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit aga rääkisid kavadest, mis valitsusel niigi teoksil, olgu see siis ettevõtete lihtsustatud asutamine või majandusministeeriumi paljuräägitud ettevõtlustoetuste rida.

Kui erakonnad kulutaksid neile eraldatavatest miljonitest pisut ka sellele, et mõnes mõttekojas arutelude eel midagi uurida ja analüüsida, võinuks tulemus ideede osas olla märkimisväärselt parem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles