Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Õiguskeskkond rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Urmas Volens | FOTO: Sorainen
Eesti riigi konkurentsivõime on lähiaastate kriitiline küsimus, kirjutab advokaadibüroo Sorainen nõunik Urmas Volens.


Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseadusest, on riigi üks peamine ülesanne tagada kodanike heaolu nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis. Mil määral suudab Eesti riik tagada oma elanike heaolu kasvu? Seda peegeldab institutsioonide, poliitikate ja faktorite kogum, mida tuntakse riigi rahvusvahelise konkurentsivõimena.

Riigi konkurentsivõime on lähiaastate kriitiline küsimus, kuna tasapisi toibuvas majanduskeskkonnas võitleb iga riik oma osa eest globaalsel turul. Eriti peaks rahvusvaheline konkurentsivõime olema prioriteet Eesti kui väikeriigi jaoks, kes toetub paljuski välisinvesteeringutele ning piiratud siseriikliku tarbimismahu tõttu on selgelt maailma kaubandustuulte lükata-tõugata.

Analüüsime, revideerime, tõhustame

Viimase aasta jooksul on koostatud õige mitu tegevusdokumenti riikliku arengu soodustamiseks. Mainiksin neist kahte. Esiteks, Eesti konkurentsivõime kava 2009-2011 näeb ette vajadust tsentraliseerida valitsusasutuste tugiteenused, korrastada ministeeriumide struktuure, vaadata üle kõik praegused riigi ja kohalike omavalitsuste osutatavad teenused ning kaotada kõik ülemäära bürokraatlikud nõuded. Riigi sihtasutuste ja riigi asutatud avalik-õiguslike juriidiliste isikute revisjoni põhjal tuleks kujundada ühtne pikaajaline poliitika, kattuvate ülesannetega struktuurid liita.

Teiseks, Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava 2009-2011 «Made in Estonia» lisab õiguslikele meetmetele vajaduse lihtsustada riigimaa võõrandamist, mille vajalikkust küll pole selgitatud. Nähakse ette, et «võimalike maksumeetmete ümberkujundamise osas on oluline teha analüüsile tuginevad ning informeeritud otsused, sest väga oluline on ka maksusüsteemi stabiilsuse ja ettearvatavuse säilitamine». Meetmete muutmise aluseks on ette nähtud samas ainult tööjõu maksustamise põhimõtete analüüs.

Lisaks, riigi plaanid siseriikliku konkurentsivõime arendamiseks ning ettevõtlust ja investeeringuid soodustava õiguskeskkonna tekitamiseks kajastuvad näiteks majandusministeeriumi koostatud Eesti ettevõtluspoliitikas aastateks 2007-2013 ning paljuski selle alustalaks olevas, juba 2006. aastal justiitsministeeriumi koostatud tegevuskavas «Ettevõtja õigus». Mõned plaanitud meetmed on praegu isegi juba rakendunud: näiteks saab äriühingu asutada kahe tunniga, äriregister on muutunud läbipaistvamaks, jõustunud on lepitusseadus ja saneerimisseadus.

Tulemused?

Kõigist ülaltoodud analüüsidest ja muudatustest hoolimata on Eesti viimase paari aasta jooksul riikide rahvusvahelist konkurentsivõimet võrdlevates edetabelites tunduvalt langenud. Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) konkurentsivõime aastaraamat märgib lausa, et Eesti on 2009. aastal langenud 23. kohalt 35. kohale, mis oli kõige järsem langus kogu maailmas! Samas on kõik Põhjamaad oma konkurentsivõimet parandanud.

Soome näiteks tõusis 15. kohalt 9. kohale! Langust näitavad ka Maailmapanga koostatav riikide võrdlus «Doing Business» ja Maailma Majandusfoorumi koostatav «Global Competiteveness Report».

Maailmapanga raportis on Eesti 183 riigi hulgas 24. kohal. Eesti kukkus eelmisel aastal 20 kohta madalamale näiteks lepingute jõustamise valdkonnas, mis mõõdab nõuete maksmapanekuks vajalike toimingute arvu, kulu ja aega. Meie languse tingis Riigikogu otsus tõsta eelmise aasta alguses kohtulõivud kahekordseks. Jättes kõrvale küsimuse sammu põhiseaduslikkusest, avaldas see kindlasti negatiivset mõju ka riigi konkurentsivõimele. Teiseks langes Eesti selle raporti järgi 14 kohta äri alustamise kategoorias, kus mõõdetakse ettevõtte asutamiseks vajalike toimingute arvu, aega, kulu ja vajaliku omakapitali suurust. Languse põhjus on see, et paljud teised riigid on ettevõtte kapitalinõudeid vähendanud või need hoopis kaotanud, samas kui Eesti alles analüüsib kapitalinõuete muutmise võimalikkust. Samas on oluliselt lihtsustunud vara registreerimine (Eesti liikus 11 kohta ülespoole).

Selle põhjustas äriregistri ja kinnistusraamatu, samuti notarite töö kiiremaks muutumine. Märkimisväärselt oleks Eestil võimalik suurendada võlausaldajate nõuete rahuldamise määra ettevõtte likvideerimise korral - seda mõõdetakse äri lõpetamise kategoorias.

Maailma Majandusfoorumi raportis langes Eesti viimasel aastal 3 koha võrra 35. kohale 133 riigi hulgas. Meie eeskujud Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa on kõik säilitanud oma koha esikümnes. Eesti saaks raporti järelduste kohaselt oma positsiooni parandada, tõstes oluliselt avalike institutsioonide efektiivsust. Siin on raporti järgi Eestis asjad kõige halvemini poliitikute usaldusväärsuse, avaliku sektori kulutuste, vaidluste lahendamise efektiivsuse ja äriühingute juhtimiskvaliteedi ning väikeaktsionäride kaitse vallas.

Tegevus peab olema eesmärgipõhine

Riigi senist tegevust ja välishindajate hinnanguid võrreldes hakkab kohe silma lähenemise põhimõtteline erinevus - kui Eesti orienteerub eelkõige protsessile, siis teised mõõdavad riigi tegevuse mõju. Riigi eesmärgipärase tegevuse tagaks seega hästitoimiva õigusaktide mõjude analüüsi süsteemi käivitamine. Rõhutan, et Eesti riik peab oma õiguspoliitilistes tegevuskavades seadma konkreetseid eesmärke, mis selgelt edendaksid meie majandust ja seda eriti rahvusvahelisel tasandil.

Üksnes analüüs ei saa olla eesmärk. Eesmärgiks peab olema hoopis konkreetselt mõõdetav tulemus. Näiteks: mitu päeva kiiremaks või mitu krooni odavamaks mingi menetlus peaks muutuma. Miks mitte seada ka ambitsioonikas lõppeesmärk - saada igas valdkonnas maailma parimate hulka. Riikide tegevus on valdavas osas rahvusvaheliselt võrreldav ja neid võrdlusi tehakse pidevalt. Seega tuleks esmalt selgitada välja, millised on igas valdkonnas need kriteeriumid, mille täitmise korral saame öelda, et oleme parimad. Järgmiste valimiste eel on võimalus põhjalikult vaielda selle üle, millised meetmed võiksid viia nende tulemusteni igas üksikus valdkonnas.

Veel lähiajal peaks ette võtma mõned kiired sammud. Tuleb kiiresti lõpule viia tegevuslubasid, litsentse ja registreeringuid puudutav majandushaldusõiguse reform ja võtta vastu majandustegevuse seadus. Kiiresti tuleb tähelepanu pöörata sellele, mil määral äri lõpetamise korral võlausaldajate nõudeid rahuldada. Samuti tuleks muuta kohtu-, täite- ja maksejõuetusmenetlus oluliselt efektiivsemaks ka muudes valdkondades. Võiks kaaluda äriühingute kapitalinõude vähendamisest saadavat tulu sellega kaasnevate võimalike riskide taustal ning seda, kuidas tõsta äriühingute juhtimiskvaliteeti (seda saab teha vastutusnõuete kaudu) ja väikeaktsionäride kaitset.

Õiguse mõjusfääris on ka üldine maksukoormus, mis kindlasti ootab rahulikku ja konstruktiivset arutelu. Mitmetes valdkondades, nagu füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamine ja olulist halduskoormust tekitavad ehitusplaneerimis-, keskkonna- ja sotsiaalõigus, on küll koostatud analüüse, kuid ühegi seadusandliku initsiatiivini ei ole riik siiani jõudnud. Käivitada tuleks juristide riigieksami süsteem, mis tõstaks õigusteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Arutleda tuleb ka selle üle, kuidas tõsta avalike institutsioonide efektiivsust, sealhulgas poliitikute usaldusväärsust, ja vähendada avaliku sektori kulutusi.

Tagasi üles