Eesti elektritarbijad hirmul tuleviku pärast

Jüri Laurson
, volitatud elektriinsener
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Laurson
Jüri Laurson Foto: Margus Ansu
Avatud elektriturg on käeulatuses, kuid kodumaisel elektritarbijal ei ole  aimugi hindadest, millega tal tulevikus tuleb arvestada, kirjutab volitatud elektriinsener Jüri Laurson.

Juba praegu esineb suletud elektrituru korral elektrivarustuses ja liitumistel terve rida probleemseid kitsaskohti, mida Jaotusvõrgud pole aastate jooksul suhtlemises tarbijatega suutnud lahendada. Tarbijaile on probleemiks isegi rikkest teatamine lühinumbrile 1343.

Korratuse põhinäitajateks on kulude kokkuhoid kliendi arvelt so teostamata võrguhooldus, elektrimõõdikute taatlemata jätmine, topelt tasu kasseerimine ühe ja sama tegevuse eest jne.

Jaotusvõrgus, eriti maapiirkondades esineb pingestatud õhuliine, mis on aastaid korda tegemata ja kujutavad tõsist elektriohtu inimestele ja loomadele. Maainimeste kaebustele sageli ei reageerita . Tihti ei arvesta Jaotusvõrk elektriliinide projekteerimisel ja ehitamisel eraomanike soovitusi, kuigi see aitaks sageli säästa sadu tuhandeid kroone.

Selliseid näiteid võib tuua küllaga. Käitutakse jõupositsioonilt, kellel jõud sellel õigus. Tundub, et Eesti Energia on maainimestele selja pööranud.

Kindlasti ei soosi probleemide aeglane lahendamine ja ebakindel energiavarustus maaelu. Tuleb välja, et Jaotusvõrk ei olegi maainimeste hädade lahendamisest huvitatud, kuna maal tarbitakse elektrit vähe ja liinide remont ei tasu ära.

Elekter on kaup ja müüdava elektrikoguse mõõtmiseks on lubatud kasutada ainult taadeldud elektriarvesteid. Kahjuks kasutab Eesti Energia praegu ca 60000 majapidamises aegunud taatlustähtajaga elektriarvestit. Mõõteseaduse ja elektrituruseaduse kohaselt ei tohiks nii elektrit müüa.

Eesti Energia ei ole niisugusest seaduse rikkumisest mitte sentigi kaotanud, sest tariifide arvutamisel arvestatakse ka kadusid. Seega katab Eesti Energia kõik oma möödalaskmistest tekitatud kulud kõigi tarbijate rahakotist. Jaotusvõrk on kasutanud ära EE sisekontrolli suutmatust ja konkurentsiameti leebust, jättes aegunud taatlemistähtajaga arvestid väljavahetamata.

Majandusminister on seda olukorda korduvalt tauninud ja andnud käsu kiirelt asi lahendada. Nüüd on ilmnenud, et see polegi päevapealt võimalik. Kahjuks teistes eluvaldkondades rikkumistesse nii leebelt ei suhtuta.

Näiteks, kas keegi on kuulnud, et kusagil bensiinijaamas on lubatud kasutada taatlemata bensiiniautomaati, taksojuhil valeandmeid näitavat taksomeetrit või kaupluses taatlemata kaalusid. Ei - neile tegudele järgneks koheselt väga resoluutne karistus.

Tarbijale jääb selgusetuks, kuhu ettenähtud taatlemisrahad kulutati?
Konkurentsiamet on kooskõlastanud EE Jaotusvõrgu teenustasudele kõrged hinnad, mis sisaldavad ka täiendavalt mõõtesüsteemi tasusid.
Paljud kodukliendi hinnapaketid sisaldavad täiendavalt mõõtesüsteemi tasu 24,66 krooni kuus. Praktiliselt on see renditasu, sest arvesti on Eesti Energia omand ja tasu peaks olema elektri tariifi sees. Arvesti taatlusperioodi jooksul maksab klient jaotusvõrgule 8- kordselt arvesti kinni . Ei ole kuulnud, et müügifirmades küsitakse ostjalt eraldi kaaluraha.

Praegu on masu aeg , kus kõigi teenuste hinnad on paljudes valdkondades langenud, Eesti Energias aga tõusnud. Jaotusvõrk kehtestas alates 01.08.09 lisateenustele ülikõrged hinnad. Näiteks tuleb võlguoleval kliendil tasuda tarbimiskoha sisselülitamise eest mõõtepunktis 24 tunni jooksul peale võla tasumist 2220,67 krooni ja alates 1.märtsist 2010.a. on hind juba 2254,32 krooni . Tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine ja tagasiühendamine - kumbki teenus maksab 1847,80 krooni.

Kuna EE Jaotusvõrgu teenustööde hinnad on ülikõrged, siis selle lummuses pole ime, et arveldusarvestite taatlemisega ja liinide remondiga ei ole olnud vajadust tegelda. Raha tuleb ju niigi küllaga kätte.

Liitumiste ja vanade liinide korrastamise tähtajad venivad sageli nii pikaks, et tarbija ei jõua lubatud tähtaega ära oodatagi . Esineb ka juhuseid , kus liituja korras elektripaigaldis ühendatakse tehniliselt nõuetele mittevastava elektriliini toitele. See on seadust järgides ka võimalik, sest OÜ-l Jaotusvõrk on loodud B-klassi akrediteerimisettevõte, mis võimaldab oma ehitatud elektripaigaldisi segamatult vastu võtta ja pingestada. Tekkinud on absurdne olukord: ise projekteerin, ehitan, kontrollin ja ise võtan vastu. Niisugust rumalust ei esinenud isegi sügaval stagnaajal ega esimeses Eesti Vabariigis.

Praegu on nii, et kui tellid elektritööd EE Elektritööde AS- ist, siis on kindel , et mingit tehnilist dokumentatsiooni tööde nõuetele vastavuse kohta tellija ei saa. Seega klient ei tea pärast tellitud tööde teostamist, kas tööd on ikka tehtud nõuetele vastavalt.

Jaotusvõrgu ebaefektiivne töökorraldus ja vajalike töödega viimase piirini venitamine on viinud selleni, et isegi lihtsate teenustööde tasud on tõusnud mõistusevastaselt kõrgele. Probleeme lahendatakse kiirabi korras. Iga päev toimub justkui tulekahju kustutamine. Järjepidev ning süsteemne elektrivõrgu hooldus ning arendamine hoiaks ära kaootiliselt tõmbleva töö korraldamise ning läbi efektiivsuse saavutataks kindlasti olukord, kus liitumisi oleks võimalik teha palju odavamalt. Tahetakse ju elektrit müüa.

Olukorras, kus täna 100-protsendilise riigiosalusega ettevõttes ei suudeta Jaotusvõrgu tegevust kontrollida ja tarbijate huve kaitsta, ei kujuta ette, kui hulluks võib olukord pärast erastamist minna.

Kerkib küsimus, kas Eesti Energia juhid, kes on kõrgelt tasustatud ja peaksid olema parimad selle ala asjatundjad, kes on aga taatlemata mõõdikutega tarbijate teadliku petmise teed läinud, on ikka õiged inimesed, kellele usaldada riigi julgeolekule strateegiliselt tähtsaima ettevõtte erastamise protsessi ettevalmistamine ja teostamine. Strateegiliselt tähtsad ettevõtted peaksid siiski olema riigi täieliku kontrolli all ja tegutsema riigikodanike vajadustest lähtuvalt .

Elektrituruseaduse muudatustega soovitakse 01. aprillist 2010.a. elektri suurtarbijatest Eesti tootmisettevõtetel keelata konkurentsiameti reguleeritud hinnaga elektri ostmine Narva elektrijaamast ning nõuda neilt vaid Nord Pool elektribörsi hindadega Eesti Energialt elektri ostmist Eesti Energiast. Nord Pooli börsi hinnad on vähemalt 20-30 protsenti praegustest Eesti reguleeritud elektrihindadest kõrgemad. Kas soovime niigi majanduskriisis olevaid ettevõtteid suretada ajal, kui ülejäänud arenenud riigid enda ettevõtlust püüavad aidata elus püsida?

Arusaamatuks jääb, miks peab riik doteerima efektiivselt töötavaid energiaettevõtteid, kes ise peaksid ettevõtte eksisteerimise ja arendamise eest hea seisma ja mitte kogu saadavat tulu ise ära sööma, vaid jätma raha ka investeeringuteks.

Erilise kullaaugu juures on koostootmisjaamad, kus raha saadakse nii elektri kui ka soojusenergia müügist. Tundub, et energiatootjate doteerimisel tahetakse tootjad üle öö rikkaks teha, teades et selle peab maksma kinni lõpptarbija - kus ta pääseb.

Selge on ka see, et puidu ja põhu pealt elektritootmine läheb liialt kalliks. Narva peaks paigaldama juurde esialgu kaks põlevkivi baasil töötavat energiaplokki ja võtma suuna edaspidi tuumajaama ehitamisele.



Kommentaarid
Copy
Tagasi üles