Tederi läbikukkumine Ukrainas viiks riigilt suure summa

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Expert Capital

Halvima stsenaariumi puhul tuleb riiklikul ekspordi garanteerimise sihtasutusel Kredex veel sel aastal välja käia 200 miljonit krooni, et katta ärimees Hillar Tederi Kiievi-projekti kulud.

 
Kredex andis mullu Tederi firmale Expert Capital 200 miljoni kroonise ekspordigarantii. Kredexi juhataja Andrus Treier märkis, et Tederi firma küsis garantiid neljale projektile. Treieri sõnul oli Kredex kolme neist valmis toetama.

Kõnealuse Dneprovskaja Pristani projekti eskiis Expert Capitali kodulehel on muljetavaldav. Paik kujutab endast pisikest poolsaart Dnepri ääres, kuhu on kavas peale suure kaubanduskeskuse ka elumajad ehitada. Pole raske arvata, et lisaks elumajadele annab asjale jumet paadisadam koos lennukate jahtidega jõel.

Rentnike leidmine võtmeküsimus

Paraku on praegu kätte jõudnud aeg, mil nii mõnigi purjekaga illustreeritud projekt on seisma jäänud. Põhjusi pole vaja kaugelt otsida: majanduskriisi tõttu on inimeste rahakotid kokku kuivanud. Ukraina ägab tõsistes raskustes.

Treieri sõnul algasid Kiievi-projekti garanteerimise kõnelused 2008. aasta keskel, aasta lõpuks oli otsus langenud. «Otsustasime anda 300 miljoni kroonise garantiilimiidi,» lausus Treier. «Teder teab, mis teeb. Ta on piiri taga tuntud hüpermarketite tegija. Teder on hea näide Eesti ekspordi kohta.»

Dneprovskaja Pristani hiigelkaubamaja projekteerimisel ja ehitamisel said tööd Eesti firmad. Treieri sõnul on Eesti firmad Ukrainas samas seisuses, nagu kunagi olid Soome ehitajad Eestis. Meie firmad kasutavad töövõtteid ja tehnoloogiaid, mis Ukrainas on tundmatud.

Mullu suvel käis Treier ise projekti arenemist kohapeal kontrollimas. Eelmisel nädalal kinnitas ta, et ehitus edeneb. Tema sõnul on hea lugeda kaugel Kiievis hoonel sõnu «Made in Estonia». Ka praegu on Kiievis Kredexi esindaja kontrollimas asjade käiku ehitusel.
«Me ei osanud ette näha, et kinnisvaraga nii läheb,» lausus Treier eelmisel nädalal. «Me ei saanud ka poole pealt alt ära hüpata.»

Nüüd on küsimus selles, kas ikka õnnestub Dneprovskaja Pristani 68 000 ruutmeetrile leida maksujõulised rentnikud. Sellest omakorda sõltub, kas projekt saab piisava rahavoo.

Ehitusfirmadele on makstud pankade abiga, nüüd ootavad pangad oma. Treieri sõnul on esimene maksetähtaeg märtsis, selle aasta lõpuks on vaja leida kate aga kogu nimetatud 200 miljoni kroonisele garantiile. Kui Expert Capital seda ei leia, tuleb juba märtsis esimene summa välja käia Kredexil.

Õhus suur risk


Vaatamata korduvatele katsetele ei õnnestunud Expert Capitalilt ega Hillar Tederilt kommentaare saada. Et selle projekti ebaõnnestumise oht on suur, viitab ka juba riigieelarves Kredexile ette nähtud 200 miljoni kroonine deposiit. Seega lisaraha sihtasutus riigikassast küsima ei pea, sest selle riskiga on juba arvestatud.

Treier möönis, et õhus on päris suur risk. «Praegu usun projekti õnnestumisse palju rohkem kui veel mõni aeg tagasi,» nentis ta samas. «Teist sellist terviklikku, hea kontseptsiooniga asja Kiievis ei ole.»

Kredexi senised rahalised kaotused on olnud nullilähedased. Kredexi ekspordidivisjoni juhi Lehar Küti sõnul oli sihtasutus 2008. aasta lõpuks teinud eraldisi võimalike kahjude katteks 26,2 miljonit krooni.

Samas oli ekspordigarantiide portfell eelmise aasta lõpus kokku 350 miljonit krooni. 200 miljoni kroonine kaotus oleks aga enam kui pool sellest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles