Võta internet kaasa!

Kersti Raud
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võta internet kaasa!
Võta internet kaasa! Foto: Corbis/Scanpix

Ando Meentalo,


EMT andmeside ja sisuteenuste ärijuht

Lauaarvutite asemel ostetakse üha enam sülearvuteid ning üha enam võidab populaarsust ka mõtteviis, et kui arvuti saad igale poole kaasa võtta, siis ei pea ka internet maha jääma. Kui tavaline internetijuhe ei ulatu või wifi ei levi, tuleb appi mobiilne internet, võimaldades veebis surfata ning e-kirju lugeda igal ajal ja kõikjal, kus iganes viibid.

Laialt levinud eksiarvamus on, et mobiilne internet on vaid mobiiltelefoniga kasutatav. Tegelikult tähistab termin „mobiilne" ikka seda, et internetti saab endaga kõikjale kaasa võtta - koju, tööle, maale, suvilasse või metsa seenele, kui keegi peaks seda soovima. See, kas vaadata internetti oma sülearvuti, nutitelefoni või tavalise mobiiltelefoni ekraanil, on juba igaühe enda valik.

Mobiilne internet tähendab kvaliteetset ja kiiret internetiühendust, mis on täiesti võrdväärne konkurent muudele netiühenduse võimalustele.

Ühendus luuakse mobiililevi vahendusel

Veel mõni aasta tagasi ühendati arvuti internetti sama mobiiltelefoni abil, mida kasutati ka helistamiseks. Tänapäeval on aga inimeste vajadused muutunud ning mobiilne internet ei ole enam lisavõimalus helistamise kõrval, vaid kõnega võrdväärselt oluline teenus. See väljendub ka seadmetootjate mudelivalikus - mobiiltelefonide kõrvale on loodud spetsiaalsed mobiilsed modemid, mille ainsaks ülesandeks ongi mobiilside vahendusel internetiühenduse loomine arvutiga.

Internetiühenduse loomiseks tuleb pista arvuti USB-pesasse mälupulka meenutav 3,5G modem , mille sees on omakorda harilik SIM-kaart. Internetti pääsemiseks pole tarvidust eraldi CD-plaadi pealt keerulisi programme installeerida, netipulk ühildub automaatselt enamiku operatsioonisüsteemidega: eesmärk on pakkuda võimalikult lihtsat ja mugavat internetiühendust.

Kasutada saab püsivalt või korraks

Erinevalt püsiühenduse pakkujatest, kes müüvad internetiteenust kiirusepõhiselt, pakutakse mobiilset internetti mahupõhiselt. Huvilised saavad mobiilse interneti teenust osta vastavalt kasutusaktiivsusele mahu järgi ning paketi valik sõltub inimese või ettevõtte konkreetsest vajadusest.

Kuidas aga oma kasutusmahtu ja vajadusi hinnata? Kuna suuremates pakettides on megabaidi hind odavam, on soovitav alustada esmalt suuremast paketist ja kui esimese kasutamiskuu jooksul on tegelikud tarbimisvajadused selgunud, saab selle põhjal tellida sobivaima internetipaketi.

Samuti saab mobiilse interneti puhul valida, kas asuda teenust kasutama püsivalt kuutasuga lepingulise liitumisena või ajutiselt, näiteks suvel maakodus või mõne päeva kaupa vastavalt oma soovile. Sellisel juhul on mõttekas netipulga sisse pista ettemaksuga netikaart, millele ostetud mahupakett väheneb vastavalt sellele, kui palju kasutaja netis surfab.


Kaitse ülekulu eest

Kui tarbija on suuremat sorti paketiga kaasneva igakuise andmemahu ära kasutanud, tuleb talle sellekohane SMS ning interneti kiirus vähendatakse piirini, mis võimaldab e-kirju lugeda ja kirjutada, MSNi kasutada jms. Soovi korral saab klient siis „kiiret" andmesidemahtu juurde osta, tasudes selle eest täiendavalt.

Kuidas oma vajadusi mahtudesse sobitada?

Ca 30MB -sobib mobiiltelefoniga WAPi kasutajale ja e-posti lugemiseks telefonilt.

Ca 500MB - arvutiga mobiilse interneti kasutajatele, kes kasutavad teenust vähesel määral: külastavad näiteks internetipanku, e-riiki, saadavad e-kirju jms.
Samuti sobib selline maht nutitelefoni kasutajatele.

Ca 3GB -arvutiga interneti kasutajatele, kes kasutavad teenust aktiivselt ja pidevalt. Katab enamiku tegevustest, välja arvatud filmide jms ülimahuka materjali allalaadimine.

Müstilised tähekombinatsioonid GPRS, EDGE, 3G, 4G, jne.

Mobiilsideoperaatorid on aegade jooksul klientidele tutvustanud ridamisi aina uusi ja uusi andmeside tehnoloogiaid - näiteks GPRS, EDGE ja 3,5G on ehk tuntumad märksõnad, mis on tavakasutajale silma-kõrva jäänud. Toome siinkohal huvilistele kronoloogilises järjekorras mobiilsed andmeside tehnoloogiad ja nende poolt võimaldavad kiirused, kõige muu eest hoolitseb juba mobiiltelefon.

• GPRS (General Packet Radio Service) on GSM võrgu lisateenus, mis võimaldab mobiilset interneti ühendust. Kiirus kuni 53 Kb/s.

• EDGE (Enhanched Data rates for GSM Evolution) on GSM-võrgu kiireim andmeside ning vahelüli GPRS-i ja 3G võrgu pakutavate teenuste vahel. Kiirus kuni 236 Kb/s. Ei ole küll nii väga kiire kui järgmine põlvkond, aga võimaldab rahulikult lugeda ja kirjutada e-kirju ning surfata näiteks uudisteportaalides.

• 3,5G on uus tehnoloogia, mis nõuab uue mobiilivõrgu ehitamist. Võimaldab oluliselt suuremaid andmesidekiiruseid, mis küündivad täna kuni 21 Mbit/s.

• 4G (LTE - Long Term Evolution) on tulevikumuusika, kiirus on kuni 100 Mb/s.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles