Pilveraalindus: tehnoloogia revolutsiooni asemel IT-logistika võidukäik

Pilveraalindus Foto: COBRIS

Ivar Treimann

IBM Eesti teenuste projektijuht

Viimasel ajal räägitakse IT-maailmas palju mõistest pilveraalindus. Selle veidi hoomamatu sõna taga peidab ennast lahendus, mis lihtsustatult seletades pakub võimalust hoida ja töödelda oma andmeid turvaliselt küberruumis, olles reaalajas ligipääsetav ja kasutatav erinevatest asukohtadest.

Pilveraalindus ei ole tegelikult tarbijale midagi uut ja seda kasutab pidevalt enamik internetis surfajatest. Fotode hoidmine mõnes teenuses nagu Flickr või e-mailide saatmiseks-vastuvõtmiseks kasutatav G-mail, need kõik on pilveraalinduse näited. Samuti on pilveraalinduse ehe näide aina enam tooni andvad vaid võrgu kaudu ligipääsetavad rakendused, mida ohtralt on tutvustanud Google läbi oma Apps lahenduste.

Pilveraalinduse mõiste käib tihedalt käsikäes virtualiseerimisega, millest käesolevas E24 infotehnoloogia eris samuti lähemalt juttu on. Pilveraalinduse puhul on aga oluliseks märksõnaks iseteenindus, teenuse sisseostu võimalused ja mastaabisäästud.

Pilveraalindus, mille sünonüümina kasutatakse ka pilvandmetöötlus või lihtsalt pilvetöötlus, on IT- teenuste tarbimis- ja tarnemeetod, mis on saanud innustust just tänu tarbijatele suunatud internetiteenustest.

Pilveraalinduse kasvule on kaasa aidanud suhteliselt odavate mobiilsete seadmete levik, mida on võimalik kasutada erinevate tööde teostamiseks sõltumata inimese asukohast või ajast. On oluline mõista, et pilveraalindus iseenesest ei ole tehnoloogia, vaid pigem logistiline areng, mis võimaldab juba varem kasutuses olnud tehnoloogiaid intelligentselt siduda, pakkudes seeläbi vahendeid toimingute teostamiseks. Nii ongi pilveraalinduse idee pakkuda ressursse ja teenuseid toimingute teostamiseks.
Nagu öeldud, hõlmab pilvetöötlus mitmeid tehnoloogiaid, sidudes need omavahel edukalt tööle. Siia kuulub näiteks andmete võrgutöötlus, mis on viimastel aastatel teinud läbi kiire arengu ja seda eeskäett kiire lairibaühenduse levikule. Teine oluline märksõna on ajajaotus, mis levinud tänu riistvara odavnemisele ja avatud standardite levikule.

Pilveraalindusest rääkides ei saa mööda ka griididest ehk ühe tegevuse elluviimise eesmärgil kokku liidetud arvutitest. See on suhteliselt levinud näiteks teaduses, kus vaja viia läbi väga suuri andmemahte nõudvaid arvutusi. Erinevalt aga griidist, mille arvutusressursid ja rakendused toimivad ühe kindlaksmääratud tegevuse heaks, on pilveraalindus oluliselt paindlikum. Pilveraalinduse infrastruktuur suudab kiiresti kohanduda muutustega ja vastupidiselt griidile hiilgab pilv eriti paljude erinevate ülesannete paralleelse töötlusega. Pilved suudavad jooksutada ka mitte-griid keskkondi.
Pilveraalinduse üks olulisemaid ja tavatarbijale käega katsutavaimaid osi on ka tarkvaral kui teenustel (ingliskeelne lühend SaaS). Pilveraalinduse kontekstis tuntakse seda kui pilvearvutust, mis võimaldab üle võrgu kasutada erinevaid rakendusi. Eelpool toodud Google Apps näide on vaid üks sellistest.

Kuigi aastaid on pakutud aina võimsamaid arvuteid, mis lubavad teostada aina ressursinõudlikumaid tegevusi, on mõistetud, et tihtilugu on suur osa ressurssidest kasutult oma aega ootamas. Samas on aina enam vajadus mobiilsete lahenduste järele, pakkudes kasutajale võimalust suvalisel ajahetkel sõltumata otseselt kasutatavast seadmest teostada ka mahukaid töid. Enam ei ole otstarbekas ettevõtetel pidada suur infosüsteeme, kui sama lahendust on võimalik teenusepakkuja abil jagada mitme kasutaja vahel ja seega vähendada kulutusi - miks maksta ressursside eest, mida ei kasutata?