Hispaania ja Portugali liidrid tegid eile meeleheitlikke katseid närvilisi investoreid rahustada ning päästa seda vähest usaldust, mis veel päästa on jäänud.
Murelapsed Hispaania ja Portugal «rahustavad» investoreid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahaturgude rahutuslaine on levinud finantskriisis vaevlevast Kreekast teistesse Lõuna-Euroopa maadesse.
«Meil on rooliratas kindlalt pihus, meil on plaan,» ütles Hispaania asepeaminister María Teresa Fernández de la Vega vaid paar tundi pärast seda, kui sotsialistist peaminister José Luis Rodríguez Zapatero ise Washingtonis järgmised sõnad lausus: «Hispaania finantssüsteem on tugev ja kindel.»
Naabermaa Portugali sotsialistliku vähemusvalitsuse rahandusminister Fernando Teixeira dos Santos ütles, et ta kavatseb kasutada kõikvõimalikke vahendeid, et takistada finantsülekandeid Portugali saartele, mis ületavad valitsuse poolt eelarveprojektis seatud ülempiirid.
Seda ütles ta pärast opositsiooniparteide poolt kinnitatud regionaalsete finantseeringute eelnõu, mis suurendaks Madeira ja Azooride rahastamist vaatamata hoiatustele, et see õõnestaks eelarvekärpeid ning saadaks finantsturgudele väära sõnumi.
Hispaania ärijuhid, nende hulgas César Alierta ühest maailma suurimast telekomigrupist Telefónica ja Eurotsooni suurima panga Santanderi president Emilio Botín, on asunud jõuliselt toetama Madridi katseid taastada usaldust majanduse vastu.
«Võrrelda Hispaaniat Kreekaga oleks sama hea, kui võrrelda Real Madridi sellise klubiga nagu näiteks Alcoyano,» tõi Botín üleoleva näite jalgpallimaailmast. Viimatinimetatu on tundmatu, Hispaania teise liga klubi.
Hispaania ja Portugali võlakirja- ja väärtpaberiturud said Kreekast lähtunud kahtlustelaine tõttu investoritelt ränga hoobi. Seda osaliselt ka seetõttu, et mõlemad riigid lasid majanduskriisi mõjude pehmendamiseks eelarvepuudujäägid väga suureks kasvada. Samuti on hakatud kartma eurotsooni sidususe pärast.
«Eurotsoon pole kunagi olnud optimaalne rahanduspiirkond,» ütles Iese ärikooli majandusprofessor Juan José Toribio, kes märkis, et ühisvaluuta kõrvale pole asetada ei ühist riigirahanduspoliitikat ega tööjõu täielikku liikumisvabadust. Ta võrdles Kreeka probleemide nakkusohtlikku «ouzo efekti» Mehhiko «tekiila-kriisiga» aastal 1994.
Alles möödunud nädalal tsiteeris Portugali sotsialistist peaminister José Sócrates heakskiitvalt USA Nobeli preemia laureaadist majandusteadlast Paul Krugmani, kes ütles, et «puudujäägid päästsid maailma». Kui valitsused languse ajal defitsiite ei tekitaks, siis ei teeks nad oma tööd hästi, väitis Sócrates.
Portugali eelarvepuudujääk tõusis 2008. aastaselt 2,7 protsendilt sisemajanduse kogutoodangust mullu rekordilise 9,3 protsendini. Tänavu peaks riigivõlg jõudma 20 aasta kõrgeimale tasemele ehk 85,4 protsendini. Hispaania eelarvedefitsiit tõusis möödunud aastal 11,4 protsendini SKTst ning riigivõlg, mis eurotsooni standardite järgi küll väike on, kasvab pidevalt.
«Portugali ja tegelikult enamuse maade reaktsioon kriisile oli erakordselt rumal,» ütles Lissaboni katoliikliku ülikooli majandusprofessor Fernando Branco. «Ma olin tõesti šokeeritud sellest, kuidas Portugalile ja Euroopale kehtestatud puudujäägipiirangud äkitselt hüljati.»
Zapatero ja Sócrates, kes mõlemad on kriisis võimalust haistvate oponentide tugeva surve all, on tulutult väitnud, et nende riigirahandused on paremas seisus, kui Kreekal, ja pole ka mitte hullemad, kui Suurbritannias, USAs ja Iirimaal.
Turgudele selline jutt muljet pole avaldanud. Paljud kahtlevad, kas kumbki valitsus üldse tahab või suudab puudujääkide kärbeteks ja konkurentsivõime parandamiseks vajalikke rahandusreforme läbi suruda.
Hispaania rahandusminister Elena Salgado plaanib tuleval nädalal Londonisse sõita ja üritab seal omalt poolt maailma veenda, et Madrid tõesti rakendab kasinusplaani, mis eeldab 50 miljardi euro kokkuhoidu järgmise nelja aastaga.
Plaanis kaheldakse aga isegi kodus Hispaanias, kuna ametiühingud ja regionaalvalitsused - kes riigi rahast poole ise ära kulutavad - on loomulikult sõjakalt meelestatud. Tööpuudus on tõusnud ligi 19 protsendini tööjõulisest elanikkonnast.
Hispaania keskpanga hinnangul kahanes majandus möödunud aasta neljandas kvartalis 0,1 protsendi võrra. Kokkukuivamine vältab seega juba seitsmendat kvartalit järjest.
«Kuidas on nii suure tööpuudusega riigis üldse võimalik riigivõlga vähendada?» küsis professor Toribio. «Hispaanial puuduvad majanduse taastumiseks selged allikad, mis peaksid tulenema kas sise- või välisnõudlusest.»