Homme tuleb Läti keskkonnaminister Raimonds Vejonis koos
delegatsiooniga keskkonnaministeeriumisse saama kogemusi pakendi tagatisraha süsteemi kohta.
Läti huvitub meie pandipakendist
22. juuli 2008, 15:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtumisel on kavas selgitada pandipakendi tagatisraha süsteemi toimimise põhimõtteid ja tausta ning süsteemi toimimise põhialuseid Eestis. Samuti tuleb juttu sellest, mis on tagatisraha süsteemi eelised ja ka kitsaskohad. «On meeldiv, et meie pandipakendi tagatisraha süsteem on ka lähinaabritele eeskujuks,» ütles ministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.
Läti huvi tuleneb ennekõike arusaamisest, et tagatisraha süsteem on väga efektiivne joogipakendite kogumissüsteem, mille kogumise määr on Eestis plastpudelite osas juba ligi 85 protsenti. «Lätis, kus sellist süsteemi veel ei ole, satuvad just joogipakendid massiliselt prügina loodusesse, sest alternatiiviks oleva konteinerkogumissüsteemi
suutlikkus, eriti joogipakendite kogumisel, on märgatavalt madalam. Ilma tagatisraha süsteemita oleks see olnud nii ka Eestis,» märkis Eek.
Eesti tagatisraha süsteem toimib sarnaselt Põhjamaade eeskujudele otseselt tootjavastutuse ja mittetulunduslikul põhimõttel. Selle kohaselt peavad nii tagatisraha süsteemi kui ka selles ringlevat olulist rahahulka kontrollima need, kes seda maksavad ja kel on ka pakendite tagasivõtukohutus (st jaekaubandus).
Tagatisraha süsteem teatud joogipakenditele jõustus Eestis 2005. aasta juulis, koos sellega hakkas kehtima ka nende pakendite tagasivõtmise kohustus kauplustes. Müüjatel on kohustus võtta pakend tagasi ja maksta tarbijale tagatisraha pakendi eest, mis on märgistatud vastava
embleemiga. Tagatisraha märgisega varustatud pakendite ostmisel on tarbija juba pakendi eest eraldi maksnud ja saab selle raha pakendi tagastamisel tagasi.
Sarnastel alustel joogipakendi tagatisraha süsteemid toimivad seni Euroopas vaid Põhjamaades ja Saksamaal. Seega on Eesti seni ainuke uus Euroopa Liidu liikmesriik, kus selline süsteem on rakendunud. Eesti kogemuse vastu on huvi näidanud ka Leedu ja Poola.
Lisaks kohtumisele Keskkonnaministeeriumis külastab Läti delegatsioon ka kohalikku kaubanduskeskust, et näha, kuidas pandipakendi süsteem igapäevaelus rakendunud on.