Võlainfo avaldamisel on seaduslikud piirangud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilma võlgniku nõusolekuta
võlgu puudutava info avaldamisel tuleb järgida teatud piiranguid, kirjutab advokaadibüroo Tark & Co vandeadvokaat Imbi Jürgen.
Paljud, kel pole õnnestunud oma võlgnikelt õigel ajal raha kätte saada, sooviksid teavet oma võlgniku ja tema võla kohta teistega jagada. Sellega loodetakse mõjutada võlgnikku oma kohustusi täitma ning ühtlasi hoiatada teisi ebaausate või maksevõimetute lepingupartnerite eest.
Võla avalikustamine ja sellega kaasnev negatiivne tähelepanu võlgniku suhtes pakuks ehk mõnelegi võlausaldajale vähemalt emotsionaalset rahulolu. Siiski tuleb võlgu puudutava teabe avaldamisel, kui avaldamine toimub võlgniku nõusolekuta, järgida teatud piiranguid. Need reeglid on loodud kaitsmaks kõiki isikuid ebaõige või ülemääraselt kahjustava info avaldamise eest.
Esmane nõue igasuguse maksehäireid puudutava info avaldamise korral on see, et info avaldaja peab piisava põhjalikkusega kontrollima avaldatava info õigsust. Ebaõigeid andmeid ei või avaldada kellegi kohta. Isik, kelle võlgnevuste kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid, võib alati nõuda avaldajalt ebaõigete andmete avaldamise lõpetamist, ebaõigete andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist ning teatud juhtudel ka ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju hüvitamist.
Füüsiliste isikute krediidivõimelisust puudutava info avaldamise korral tuleb täita isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid täiendavaid nõudeid. Et aidata mõista seaduse tähendust, töötas Andmekaitse Inspektsioon väja ja kinnitas 2. veebruaril 2010 soovitusliku juhendi maksehäireandmete avalikustamise kohta. Juhendis selgitatakse füüsiliste isikute maksehäireandmete avaldamisega seotud õigusi ja kohustusi.
Oluline on teada, et infot füüsiliste isikute maksehäirete kohta ei või reeglina teatavaks teha avalikkusele. Seega ei ole üldjuhul lubatud näiteks füüsilisest isikust võlgnike nimekirjade avaldamine ajalehtedes või avalikel veebilehtedel. Füüsilise isiku maksehäirete kohta võib isiku enda nõusolekuta infot avaldada vaid konkreetsele adressaadile, kellel on vastavate andmete saamiseks õigustatud huvi. Andmete edastaja peab täitma järgmised nõuded:
(1) tuvastama, et andmete saajal on õigustatud huvi andmete saamiseks;
(2) kontrollima edastatavate andmete õigsust;
(3) säilitama info selle kohta, kellele ja mida on edastatud. Kindlasti tekib küsimus, mida lugeda andmete saaja õigustatud huviks ning kuidas sellise õigustatud huvi olemasolu tuvastada.
Andmekaitse Inspektsiooni juhend selgitab, et õigustatud huvi ei saa olla lihtsalt uudishimu ning et huvi peab tulenema andmete saaja usutavast ja konkreetsest seosest võlgnikuga, näiteks võimaliku laenupakkumise, üürileandmise, äripartneri valimise või muu sarnase konkreetse suhte kaudu.
Õigustatud huvi maksehäireandmete saamiseks on isikul, kes saadud teabe abil väldib tehingu tegemist isikuga, kes on ebaaus või ei tule oma kohustuste täitmisega toime. Näiteks võib pidada õigustatuks seda, kui üks ettevõtja avaldab infot isiku maksehäirete kohta teisele ettevõtjale, kellele see isik on teinud ettepaneku lepingu sõlmimiseks. Kui sellisel isikul on esimese ettevõtja ees oluline maksetähtaja ületanud võlgnevus, siis võimaldab vastava info saamine teisel ettevõtjal vältida niisuguse makseraskustesse sattunud isikuga tehingu tegemist.
Sageli ei ole andmete edastajal mõistlikult võimalik dokumentaalsete tõendite abil tuvastada andmete saaja õigustatud huvi olemasolu. Andmekaitse Inspektsioon rõhutab, et sellisel juhul tuleks eelkontrolli nõrkust kompenseerida teiste meetmetega. Näiteks oleks vajalik anda andmete saajale võimalus õigustatud huvi olemasolu põhjendamiseks, seada andmete saajale kohustus kasutada saadud andmeid üksnes isiku krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil ning hoiatada andmete saajat isikuandmete kaitse nõuete rikkumisega kaasnevast vastutusest.
Kui andmete edastaja järgib ülal esitatud nõudeid, ei või ta siiski edastada kõiki füüsilise isiku krediidivõimelisust puudutavaid andmeid. Andmete edastamine ei ole lubatud, kui:
(1) tegemist on võlgniku delikaatsete isikuandmetega (näiteks andmed selle kohta, et isik on toime pannud süüteo, enne avalikku kohtuistungit või asjas otsuse langetamist);
(2) andmete avaldamine kahjustab võlgnikku ülemäära (näiteks ei tohiks edastada andmeid, mis lepingu rikkumise seisukohalt ei puutu asjasse);
(3) lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva;
(4) lepingu rikkumisest on möödunud enam kui kolm aastat.
Ühe erandina on lubatud võlgnevusi puudutava info avalikustamine füüsilise isiku kohta tema enda nõusolekuta, kui seda tehakse meedias ajakirjanduslikul eesmärgil, tingimusel, et selleks on ülekaalukas avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.
Ka on mõnede eriseadustega lubatud avalikustada teavet füüsiliste isikute võlgade kohta. Näiteks lubab kohtutäituri seadus avalikustada täiturite koja veebilehel andmed sellise võlgniku kohta, kelle vastu esitatud lapse elatisnõue on olnud kohtutäituri menetluses üle 60 päeva.
Andmekaitse Inspektsiooni juhend ega isikuandmete kaitse seadus ei reguleeri juriidiliste isikute kohta andmete avaldamist. Seega võib korrektseid andmeid juriidilise isiku maksehäirete kohta avaldada nii kolmandatele isikutele kui avalikkusele. Andmekaitse Inspektsiooni juhendi kohaselt on õiguspärane avaldada koos andmetega juriidilisest isikust võlgnike kohta ka selliste võlgnike juhatuse liikmete nimed. Äriühingute juhatuse liikmete nimed on avalik informatsioon, mis igaühele kättesaadav ka äriregistris ning nimede avaldamine koos juriidilise isiku nimega aitab võlgnikust juriidilist isikut paremini tuvastada.