USA ja tema NATO liitlased näevad pakilist vajadust intensiivseks koostööks küberkaitse vallas ning kavatsevad väidetavalt Hiinast Google'i pihta vallandatud rünnakutest kiiresti õppust võtta.
USA: koondugem küberkaitseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pentagoni juhtiva küberstrateegi sõnul tuleb liitlastel rajada ühised hoiatussüsteemid, valitsustevahelisi kontakte on tarvis laiendada.
USA asekaitseminister William J. Lynn ütles Financial Timesile, et Ameerika ja Suurbritannia on teinud koostööd üha kasvava rahvusvahelise küberrünnakute ohu tõrjumiseks.
Samas hoiatas ta, et nii USA, Suurbritannia kui teised riigid peavad piiriülest koostööd tunduvalt tõhustama, et olla valmis selleks uut liiki sõjapidamiseks, mis riikidevahelistest piiridest sugugi ei hooli.
«Seda süsteemi ei saa kaitsta üksnes riigisiseselt,» ütles Londonis visiidil viibiv Lynn. «Selleks, et käitumisahel paika panna ja rünnakutele kiiresti ja otsustavalt vastulöök anda, on rahvusvaheline koostöö asendamatu.»
Lynni sõnul tabab USA kaitseministeeriumi iga päev tuhandeid küberrünnakuid ning häkkerid üritavad pidevalt Pentagoni süsteemidesse sisse tungida.
«Kaitse, mida ma silmas pean, ei saa olla mingisugune Maginot' liini sarnane moodustis. Meil on vaja oskuslikult manööverdada. Me ei tohi lihtsalt tulemüüri taga istuda. Kaitse peab olema aktiivset laadi, tuleb õppida rünnakuid avastama ja ennetama,» ütles ta.
Ta lisas, et ettevõtted peavad mõistma, kuidas intellektuaalomandit varastatakse. Kaitseettevõtetest varastatakse salastatud tehnilist informatsiooni peamiselt just küberrünnakute abil, mitte niivõrd seetõttu, et ekspordi kontrolli reeglid liialt lodevad oleksid.
«Meil tuleb hoolikalt valvata intellektuaalomandit, mis on meie majanduse üks olulisi alusmüüre,» ütles ta. «Intellektuaalomandi pihta suunatud rünnak et näe välja kui katastroof. Kuid aja jooksul võib intellektuaalomandi lekkimine põhjustada rängemaid kahjustusi, kui mistahes teist liiki pealetung.»
NATO käivitas ühised küberkaitseoperatsioonid pärast seda, kui 2007. aastal Eesti valitsusasutuste veebisaitide pihta sihitud massiivsete rünnakute jäljed Venemaal paiknevate arvutiteni välja viisid.
Sama liiki rünnakuid peavad pidevalt taluma ka Gruusia ja teised, kes mingil põhjusel Kremli ebasoosingu ära on teeninud. Hiina häkkereid süüdistatakse aga selles, et nad suutsid üheainsa operatsiooniga varastada USA kaitsetöötajatelt ja alltöövõtjatelt sama palju materjale, kui mahutab terve Kongressi Raamatukogu.
Lynni hoiatus ei ole midagi uut ega ootamatut. Washingtoni ja Pekingi vahel käib häkkimiste teemal peaaegu igapäevane sõnasõda. USA valitsus nõuab järjepidevalt, et Hiina sealsete häkkerite ohjeldamiseks rohkem ette võtaks.
Ka üheainsa riigi piires on küberrünnakute probleem ülimalt komplitseeritud. USA president Barack Obama ütles juba maikuus, et küberkaitse on rahvuslik prioriteet ning lubas nimetada ametisse üleriigilise koordinaatori. Tegudeni jõuti alles detsembris.