Kinnisvaraturg elab euro-ootuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euro tulekul on Eesti kinnisvaraturule nii otsesed kui kaudsed mõjud. Olulisemad on kaudsed mõjud, kuna need kestavad kauem ja on tugevamad, kirjutas Kodu ja Kinnisvaras Domus Kinnisvara arendusjuht Ingvar Allekand.
Loomulikult pole euro kasutuselevõtuga kaasnevad mõjud väga selged ja ühesed – kõik protsessid on omavahel seotud, üksteist nii võimendades kui ka takistades.
Rohkem usaldust
Rohkem usaldust Eesti majanduse vastu tähendab rohkem investeeringuid ja odavamat laenukapitali.
Seejuures pole olulised mitte ainult välismaised investeeringud Eestisse, vaid ka Eesti ettevõtjate otsused jätta oma raha «igaks juhuks» kuhugi mujale riiki paigutamata. Eestis luuakse taas turvaline investeerimiskeskkond ning tõuseb vahepeal kaduma kippunud arengupotentsiaal.
Ühest küljest on oluline euro ise kui teatav kvaliteedimärk. Sellest olulisemgi on aga kaasnev konkurentsivõime kasv siinses regioonis, mis tõstab meid Läti ja Leeduga võrreldes esile nii lääne- kui idapoolsetele investoritele.
Ühel hiljutisel kohtumisel Läti kolleegiga oli ta murelik, sest Eesti läheb eurole üle enne teisi Balti riike ja jätab sellega Läti veelgi sügavamasse auku. Kuidas see aga puudutab kinnisvaraturgu?
Igasugune majanduslik areng eeldab ka infrastruktuuri arendamist – teed, kommunaalvõrgud, tootmispargid või bürookompleksid. Osa sellest on juba mõni aeg tagasi valmis tehtud ja ootab, et üldise majandusliku arenguga tekiks juurde infrastruktuuri tarbijaid – teatud liiki tehnoparke on veel piisavalt kasutuseta.
Euro kasutuselevõtuga kaasnev positiivne mõju Eesti majandusele leevendab kindlasti kinnisvaravaldkonna tegijate muresid.
On ka neid valdkondi, kus seni tehtu on juba välja müüdud ning tuleb hakata uute arenduste peale mõtlema. Näiteks Tallinnas on uute kortermajade pakkumine juba suhteliselt nigelaks jäänud.
Lisaks omaenda kõhnale rahakotile saame euro kasutuselevõtmise korral infrastruktuuri arendamiseks kasutada ka välisinvestorite pakutavaid võimalusi.
Efektiivsuse kasv
Maastrichti kriteeriumite täitmine ei ole tegelikult ainult valitsuse asi, vaid sunnib kaudselt rohkem pingutama meid kõiki.
Selle protsessi tumedam pool on praegu kasvav tööpuudus ja palkade vähenemine, kuid pikaajaliselt parandab see nii erafirmade kui riigiasutuste efektiivsust.
Ühest küljest on need kriteeriumid küll pelgalt viis sõnalist ja numbrilist eesmärki. Teisalt aga tähendab nende saavutamine Eestis ikkagi seda, et oleme suutnud ennast muuta sama hästi toimivaks kui eurotsooni ülejäänud liikmed.
Loomulikult tähendab see ka muutusi kinnisvaraturul – buumiaegne mõtlematu tormamine asendub korraliku (sh avaliku ruumi) planeerimise ja efektiivse tegevusega. Kindlasti tõuseb kuluefektiivsus ning kinnisvara arendustegevuse taastumisel hakatakse rohkem pöörama tähelepanu kinnisvara elutsükli küsimustele.
See aga tähendab kvaliteetsemaid materjale ja ehitustööd ning lõpuks ka hubasemat kodu. Kinnisvarateenuste puhul paraneb kindlasti klienditeeninduse kvaliteet, sest valdkonda jäävad tegutsema vaid head spetsialistid.
Spekulatsioonide oht
Euro kasutuselevõtt on mujal riikides toonud seni kaasa hinnatõusu nii tarbekaupade kui kinnisvara valdkonnas. Loomulikult tuleb arvestada, et euro kasutuselevõtmise viimastel juhtudel oli maailma ja nende riikide majandus kasvufaasis ning hinnatõus kergem tekkima.
Põhimõtteliselt on ka praegune Eesti kinnisvaraturg samas seisus, kuna kinnisvarakriisi selgroog on tegelikult juba murtud. See ei tähenda, et edaspidine on vaid liugulaskmine ülesmäge.
Vähese tehinguaktiivsusega turul on mõningane üles-alla-hüplemine loomulik, kuid mida lähemale tuleb suvi, seda rohkem tuleb liikumist ülespoole.
Seega ei maksa segi ajada hinnatõusu, mille toob kaasa euro tulek (nt ümardamisest tulenevad probleemid) ja hinnatõusu, mille toob kaasa majanduskriisist väljumine.
Oodata on spekulatiivsete tehingute järjest kasvavat hulka. Ka meie portfellis on suhteliselt suur hulk kliente, kes on oodanud eelkõige elukondliku kinnisvara hinnalanguse pidurdumist.
Nüüd on see grupp muutunud aktiivsemaks ning positiivsed eurouudised ainult toetavad nende strateegiat. Lisaks sellele on viimase poolaasta jooksul üha aktiivsemalt tegutsemas ettevõtted, kes otsivad võimalusi ärikinnisvarasse investeerimiseks.
Paljudes endise idabloki riikides arvestatakse hindu siiski kas USA dollarites (nt Venemaal) või eurodes (nt Lätis). Seega toob euro kasutuselevõtt Eestis kaasa muutused arvestuse korraldamisel, millega on vaja harjuda nii eraisikutel kui ka ettevõtetel.
Eraisikut puudutab see eelkõige läbi väikese hinnatõusu ümardamise näol. Hinnad muutuvad vahepeal üsna harjumatuteks, mis toob kindlasti kaasa teatavat segadust pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel.
Kinnisvaravaldkonnas tegutsevate ettevõtete jaoks nagu pangad või kinnisvaraportaalid tähendab euro kasutuselevõtt aga olulisi muudatusi infosüsteemides, mille juurutamine aga maksab. Loomulikult tuleb see lõpuks lõpptarbijal kinni maksta.